Kevadine talgupäev teeb Eesti ilusamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimesel «Teeme ära!» üritusel kolm aastat tagasi korjasid vabatahtlikud Eestis kokku 10 000 tonni prügi.
Esimesel «Teeme ära!» üritusel kolm aastat tagasi korjasid vabatahtlikud Eestis kokku 10 000 tonni prügi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kolmandat aastat peetava «Teeme ära!» aktsiooni eesmärk on kutsuda 1. mail inimesi talgutele, mille tulemusena peaks Eesti muutuma puhtamaks ja ilusamaks.


Kui esimesel aastal keskenduti prügi kokkukorjamisele, siis tänavu on kavas näiteks võsa raiuda ja muinsuskaitse all olevate ehitiste ümbrust puhastada.



«Teeme ära!» talgupäeva Viljandimaa koordinaator Hannes Unt, milliseid töid tänavu 1. mail Viljandimaal teha saab?

Korraldajad ei taha piiranguid panna ühelegi heale mõttele ning igaüks saab välja tulla just selle talguideega, mis tema arvates 1. mail kõige rohkem ärategemist väärib. Üritusel saab kaasa lüüa kas talgujuhi või talgulisena. Talgupäeval osalemiseks on praegu kaks varianti. Esimene võimalus on valida «Teeme ära!» kodulehel üles pandud talgutest endale sobivaim ja end sellele registreerida. Teine võimalus on hakata talgujuhiks. Sellisel juhul saab ise idee välja pakkuda.



20. märtsil kell 12 korraldavad «Teeme ära!» organiseerijad Viljandis pärimusmuusika aidas infopäeva, kuhu ootame kõiki neid huvilisi, kes soovivad hakata talgujuhiks. Samuti võivad tulla need inimesed, kes ehk ise talguid juhtida ei soovi, kuid huvituvad 1. mai ettevõtmisest.



Milliseid talguid võiks 1. mail osalejatele välja pakkuda? Kui keegi soovib oma eramaja juures kuuri lammutada, siis kas seda tööd võib ka pakkuda?

Ma ei tea, kas tavaline talguline haarab sellisest ideest kinni, sest kellegi aias oleva kuuriga tema huvid eriti ei haaku. Kui aga kuuriomanik leiab sõpruskonna, kellega see lammutustöö 1. mail ette võtta, võiks selle ikkagi meie kodulehel registreerida. See annab võimaluse teistega samal päeval justkui samas taktis hingata ning tunde, et ühiselt on Eestimaad ilusamaks tehtud.



Kui selline kuurilammutamine talgutena registreerida, kas siis pole ohtu, et 1. mail on aiaväravas mitukümmend inimest, kes tahavad tööd teha?

Seda ohtu ei ole, sest 1. mail lähevad inimesed tööd tegema sinna, kuhu nad on varem registreerunud, ning kõikide talgute juures on kirjas, kui palju sinna inimesi vajatakse. Mingit anarhiat tekkida ei tohi.



Milliseid talguid võiks välja pakkuda?

Kindlasti tasub vaadata oma koduümbruse kaitsealuseid objekte ning uurida, kas seal on  midagi silma riivavat. Võimalik oleks ju korrastada parke, kalmistuid, kaitsealuseid hooneid, puhastada võssakasvanud terviserada või remontida rahvamaja läbitilkuvat katust. Üks talgupäeva korraldajaid on riigimetsa majandamise keskus ja tema on välja pakkunud üsna palju võimalusi.



Millal ja kuidas osaleja sobivaid talguid valida saab?

Kõik talgud registreeritakse «Teeme ära!» kodulehel internetis ning seal saabki osaleja nende vahel valida. Vaadata saab ka seda, millega talgulist meelitatakse. Pakutakse näiteks suupisteid, pillimeest või õhtust sauna.



Suur hulk talguid on juba praegu leheküljel üleval, kuid 1. aprillist peaks valikut tublisti juurde tulema. Seda võib lisanduda ka aprilli jooksul.



Kui suurt hulka talgulisi sel aastal oodatakse?

Osalejate arvu on väga raske prognoosida, sest see sõltub palju ilmast ja talgujuhtidest ehk siis milliseid töid välja pakutakse ja kuidas see inimestele korda läheb. Isiklikult loodan kümnete tuhandete eestimaalaste osavõttu.

Tagasi üles