Viljandist pärit muusik Myrakas aitab varjupaiku uudsel viisil: ta kirjutas loo «Koeraelu», mille autorikaitse tulu läheb kodututele loomadele.
Muusik läks koduta loomadele appi
Myraka enese sõnul on tema peres alati koeri peetud ning nad on olnud täisväärtuslikud ja armastatud pereliikmed. Kõnealust lugu ajendas Myrakat kirjutama tema elukaaslane, kes varjupaigas tegutseb.
«Loodan, et inimesed mõistavad, mida selle looga öelda tahan, ja ehk suunab see meid kõiki pisut hoolivamalt endast nõrgematesse suhtuma,» kommenteeris Myrakas.
Mujal maailmas on samasuguste muusikaliste heategevusprojektidega ka varem loomi aidatud. Eestis see veel nii levinud pole. Ehk paneb see lugu inimesed rohkem mõtlema ning nõrgematega arvestama, sest muusika leiab tihti tee inimeste südamesse.
Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta algul ning sellesse on koondunud Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga kodutute loomade varjupaik. Ühingu eesmärk on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud ning teavitada inimesi loomade steriliseerimise/kastreerimise tähtsusest ning soovimatute lemmikloomade arvukusest.
Mittetulundusühingu varjupaikades ootab uut kodu pidevalt umbes 200 koera ja üle 500 kassi. Et Eesti inimesed näivad vahel arvavat, et koer on ketipikendus aianurgas, on majandusolude raskemaks muutudes palju koeri ja kutsikaid tänavale heidetud.
Varjupaikade MTÜ terveid ja sotsiaalseid loomi magama ei pane, vaid teeb kõik endast sõltuva, et neile uued kodud leida. Seetõttu ongi varjupaikades viibivate loomade arv üsna suur. Suurt rõõmu teevad omaalgatuslikud projektid ja ettepanekud, mis kodutuid loomi aitavad.
Kõige rohkem tuntakse varjupaikades puudust asjalikest vastutusvõimelistest ja pühendunud vabatahtlikest abilistest.