Minister: Viljandi otsus päästab põhikoolid

Minister Tõnis Lukas leidis, et uus gümnaasium suudab hariduse kvaliteedis vastu astuda ka eliitkoolidele. Foto: Peeter Langovits

Viljandi linnapea Kalle Jents ja haridusminister Tõnis Lukas kirjutasid teisipäeval alla ühiste kavatsuste kokkuleppele, mille tulemusena peaks Viljandis 2011. aasta 1. septembril tööd alustama riigigümnaasium.

Uue kooli sünd tähendaks, et Viljandisse tekib kool, kus antakse ainult keskharidust, ning kolmest praegusest gümnaasiumist saavad põhikoolid.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui optimistlik te uue gümnaasiumi loomise osas praegu olete?

Need, kes soovivad ühtset gümnaasiumi ja piirkonna põhikoolide ellujäämist, võivad olla väga optimistlikud. Loomulikult on selleks vaja veel Viljandi volikogu ja vabariigi valitsuse otsust, kuid läbirääkimistega liigume selgelt selles suunas, et uus gümnaasium sünniks.

Praegu teevad tööd asjatundjad ning neil on juba välja pakkuda ettepanekud tunniplaani ja ruumilahenduse kohta. See gümnaasium tuleb eeskujuks paljudele teistele omavalitsustele ning edaspidi suudab Viljandi pakkuda gümnaasiumihariduse kvaliteedis kindlalt konkurentsi Tallinnale ja Tartule.

Kas uue gümnaasiumi tekkimise tõttu peavad hirmu tundma teised Viljandimaa omavalitsused, kus praegu on gümnaasium?

Hirmu oleksid need omavalitsused ja koolid pidanud tundma siis, kui Viljandi poleks sellist otsust teinud. Kolm linnas tegutsevat ja omavahel võistlevat gümnaasiumi töötaksid edaspidi veel suurema pumbana ning tõmbaksid maakonna põhikoolid õpilastest tühjaks.

Täistsükli gümnaasiumid (I—XII klass — M. S.) on juba praegu sisuliselt lõpetanud Valuoja kooli tegevuse. Edasi oleks areng viinud selleni, et paljud teised maakonna põhikoolid oleksid linnale õpilasi kaotanud, sest vanemad oleksid ikka soovinud oma lapse juba väga varakult viia sellesse kooli, kus saab õppida kuni gümnaasiumi lõpuni.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise mõte ongi selles, et maakonna keskus ei tõmbaks väikestest koolidest õpilasi ära. Viljandis tehtavad sammud annavad teistele maakonna koolidele elujõu.

Kuidas peaks Viljandis avatav kool mõjutama selliseid väikseid maakonna koole, kus on gümnaasiumiosas vaid kolm klassi ja igas õpib ehk 15 last?

Laste vähesus on probleem niikuinii ja seda ei muuda. Võin aga öelda, et kui Viljandisse ei tehtaks üht puhast gümnaasiumi, antaks tulevikus maakonnas keskharidust vaid Viljandis. Nüüd on ikkagi reaalne võimalus, et alles jääb üks gümnaasium Põhja-Viljandimaale ja üks Lõuna-Viljandimaale.

Kui Viljandisse rajatakse riigigümnaasium, siis kas teistel koolidel on põhjust karta, et neilt võetakse raha vähemaks, sest ministeeriumil on tarvis rahastada endale kuuluvat kooli?

Kindlasti mitte. Teised ei pea ennast ohustatuna tundma. Tegelikult pole ju tegemist millegi uudsega: riigil on praegugi Eestis neli gümnaasiumi ülal pidada. Viljandi gümnaasiumi jaoks ei võeta raha teiste arvelt.