Veebruari lõpul Viljandis arhitekt Kalle Kadalipu õues sündinud vägilase mõõtu lumememm polnud veel eilegi soojale kevadpäikesele alla vandunud.
Hiiglase kasvu lumememm trotsib märtsipäikest
10. märts 2010, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoolimata miinuskraadidest teeb päike oma töö. Ta on väiksemaks jäänud ja omajagu viltu vajunud,» takseeris arhitekt oma pere kätetööd ning leidis maast midagi musta.
«Näe, üks hammas on ära kukkunud! Pea on vähemalt kümne sentimeetri jagu väiksemaks sulanud. Aga ta on isegi hästi vastu pidanud. Arvasin, et kukub kiiremini kokku.»
Eilne mõõtmine andis kahaneva lumememme pikkuseks ilma mütsita 3 meetrit ja 50 sentimeetrit. Kõige laiemast kohast ulatus ümbermõõt lausa kaheksa meetrini.
Lumememm nägi ühes Viljandi kõrvaltänavas ilmavalgust pärast vabariigi aastapäeva küünlakuu viimasel nädalavahetusel. Kalle Kadalipp rääkis, et lumise meistritöö eestvedaja oli tema 22-aastane poeg Karel ning algul andis oma panuse ka 14-aastane poeg Lauri.
«Mina olin rohkem abitööline,» lausus pereisa muheldes. «Laupäeval kulus neli-viis tundi, siis tegime pausi ja pühapäeval läks veel tunni jagu. Abivahenditena kasutasime redelit, labidat, kõblast ja saagi.»