Viljandimaa jahimehed said kiskjanormi täis

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie metsade ainuke kaslane pakub jahimeeste kõrval huvi teadlastele, kes uurivad tema liikumist. Kaelarihma külge kinnitatud raadiomajakas aitas jälgida ka seda Soomaal püütud ilvest.
Meie metsade ainuke kaslane pakub jahimeeste kõrval huvi teadlastele, kes uurivad tema liikumist. Kaelarihma külge kinnitatud raadiomajakas aitas jälgida ka seda Soomaal püütud ilvest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lumerohkus takistas ilveste ja huntide küttimist ning ainult Viljandimaal kasutati ära kõik viis hundi- ja 12 ilveselaskmise luba.


Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lomp nentis, et kiskjaid tabada oli väga raske.



«Loomi ja jälgi nähti palju, aga kus näiteks ilves läks oma laiade käppadega läbi, seal vajusid koerad lumme ega jõudnud metsloomale järele,» kirjeldas ta.



Tegevjuht ütles, et suur osa loomi tabati esimese lumega, hiljem läks jaht juba raskeks.



Ka liidu juhatuse esimehe Veljo Kase sõnul oli tänavune hooaeg mõnevõrra raskem kui mullu. «See oleneb piirkonnast, kuidas jahimehed ilvese ja hundi küttimisse suhtuvad,» rääkis Kask «Postimehele». «Ju siis Viljandi jahimehed soovivad küttida ka ulukeid, kellega ei kaasne lihaports.» Veljo Kask märkis, et mõlemad loomad on jahimehele väärtuslikud trofeed ja kumbki pole lihtne saak.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles