/nginx/o/2010/03/09/329098t1h0d04.jpg)
Veebruaris läbis neljas Eesti maakonnas pärandkultuuri inventeerija koolituse 153 inimest ning neist 67 alustasid tööd Tartu-, Põlva-, Pärnu- ja Viljandimaal.
Pärandkultuuri kaardistajad alustasid esmaspäeval tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea meel on tõdeda, et huvi pärandkultuuri ja selle kaardistamise vastu on endiselt suur ning pakub just maapiirkondades, kus tööpuudus kõige suurem, inimestele rakendust,» ütles riigimetsa majandamise keskuse pärandkultuuri projektijuht Vaike Pommer.
«Loodan, et kohalikud elanikud toetavad igati oma valla inventeerijat, et kõik teadaolevad pärimused ja huvitavad objektid üles leitaks ja talletataks,» lausus Pommer.
Meie maakonna valdades sai töö alguse esmaspäeval. Inventeerijaid on igas vanuses ja igast eluvallast. Abja vallas kaardistab objekte Jaanis Roots, Hallistes Tuuli Jõesaar, Karksis Olev Kallas, Kolga-Jaanis Arvi Põldaas, Kõos Indrek Valo, Kõpus Anu Paistik, Paistus Ülo Tuvi ja Pärstis Angelika Päärson. Saarepeedi vallas teeb seda tööd Rudolf Toos, Tarvastus Raul Pütsepp ja Viiratsis Arvo Kreegipuu. Suure-Jaani suurvalla Vastemõisa kandis asub tegutsema Ain Jürisoo, endise Suure-Jaani väikevalla alal Endla Reimann ning Olustvere ümbruses Mihkel Maala.
Esimesed kaks kuud on projektijuhi sõnul ettevalmistus- ehk eelvalikute tegemise periood, mil inventeerijad otsivad objektide kohta infot vanadelt kaartidelt, arhiividest, muuseumidest ja raamatutest. Pärast eelvalikute kaitsmist ja hindamist aprilli lõpul saavad positiivse hinnangu pälvinud kaardistajad välitööde koolitust.
Riigimetsa majandamise keskus võttis pärandkultuuri inventeerimise ette selleks, et unustuse hõlma vajunud kultuurimärkidele uuesti tähelepanu juhtida. Kaardistatakse kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata selle maa- või omandivormist.