On tõenäoline, et kui Euroopa Liit ei annaks lõviosa vajaminevast rahast, jääks kapitaalremont lähemas tulevikus tegemata. Suurema osa Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi rahakotist täidab kasutustasude kaudu reisirongiliiklus, mida omakorda peab üleval riigi dotatsioon, ning vaevalt riik niipea kusagilt üleliigsed 200 miljonit leiaks. Pigem püütaks raudteelõiku pisiparandustega enam-vähem sõidetavana hoida ning vähendataks rongide kiirust.
Kiuslikult võiks küsida, mida veerand miljardi krooni ligi küündiv rahapaigutus Viljandimaale üldse annab. See ei loo ju isegi ehituse ajaks siia töökohti ning lubadus, et rongisõitjad saavad Türile või Tallinna veerand tundi senisest kiiremini, tundub hinda arvestades liiga väikese võiduna.
Strateegilisest küljest on raudtee remont aga märksa tähtsam, kui esmapilgul võib tunduda.
Suurem kiirus aitab rongidel bussidega võistelda. Kui seni jäi Tallinna—Viljandi rong kärmematele bussidele alla, siis edaspidi on inimestel võimalik eelistada turvalisemat raudteeliiklust ajas kaotamata.
Veelgi tähtsam on rööbastee kordasaamine ettevõtluse seisukohalt, sest see annab kindlust, et vahepeal kaduda ähvardanud kaubavedu jääb alles. Ehkki väga palju huvilisi sellel transpordiliigil maakonnas praegu pole, on see mitmele siin tegutsevale firmale eluliselt oluline.
Korralik raudteeühendus annab kahtlemata plusspunkte, et maakonda uusi investeeringuid meelitada. Mida mitmekesisemad ja paremad sidemed on Viljandimaal keskustega, seda lootusrikkamalt võib piirkond tulevikku vaadata.