Et maailmaturul on metalli hind kerkinud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele, usuvad kokkuostjad, et pärast lume sulamist on oodata hordide viisi vanaraua pakkujaid.
Vanametalli kokkuostjad loodavad uut tõusulainet
Osaühing Cronimet Eesti Metall avas Viljandis kokkuostupunkti mullu septembris. Selle juhataja Aivar Kimask ütles, et kui vahepeal madalale langenud kokkuostuhind läinud sügisel taas tõusma hakkas, elavnes ka vanametalli pakkumine.
«Alles kolmapäeval vuras meilt 20-tonnine koorem Paldiski sadama poole,» rääkis juhataja. «Viimasel ajal on mitu vana saekaatrit lume raskuse all kokku kukkunud. Siis on need lammutatud ja metallosad on meile toodud.»
Kokkuostu tuuakse kõikvõimalikke asju, tihti näiteks jalgrattaraame.
«Üleeile tõi üks mees korraga 250 kilo puhast vaske. Sai peo peale ligi 18 000 krooni,» lausus juhataja. Enamik pakutavast on vene ajast pärit, olgu see siis plekk või muu kraam, mis aeda ja kõrvalhooneid koristades leitakse.
«Mõne mehe autot vaadates ei saa öelda, et ta vaene oleks,» kommenteeris juhataja toojaid, kuid möönis, et kindlasti on ka töötuid, kes nii endale mõne lisakopika teenivad.
Pensionär Hillar Visnap oli neljapäeval kokkuostu toonud telefonitraati ja alumiiniumist anumaid. «Kougid ikka ja vaatad, mis kodumajapidamist risustab, et pensionilisa saada,» lausus ta.
Osaühing TranssFera võtab vastu värvilist metalli. «Tuuakse näiteks palju autoklaave, mida omal ajal koduste konservide valmistamiseks kasutati, ja alumiiniumpotte,» ütles raamatupidaja Ruth Kaasik.
Aktsiaseltsi Kuusakoski Viljandi osakonna suurkliendihaldur Andre Aavastik rääkis, et paar aastat tagasi, kui metalli kokkuostuhind madalale langes, eelistasid inimesed seda tallel hoida.
«Sügisel, kui hind tõusis, oli märgata elavnemist. Nüüd, paksu lumega on toojaid jälle veidi vähem, kuid usun, et kevadel läheb meie äri taas kõvasti käima.»
Kogutud metall viiakse veokitega Paldiski ja Tallinna, kust see mereteed alustab. «Praegu läheb kõige rohkem Türki, kus sellest toodetakse armatuuri ja valmismetalli,» rääkis Aavastik.
20 aastat metalliäris olnud Aivar Kimask tõdes, et veneaegsed varud hakkavad Eestis siiski kokku kuivama.
«15 aastad tagasi olid kogused tunduvalt suuremad, kuigi hind oli kümme korda väiksem,» meenutas ta.