Eestlanna pääses maavärinast ehmatusega

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Santiagos varisesid maavärina ajal kokku kiirteel asuvad sillad, millel sõitnud autod rusude sisse jäid.
Santiagos varisesid maavärina ajal kokku kiirteel asuvad sillad, millel sõitnud autod rusude sisse jäid. Foto: AFP / Scanpix

Eelmise laupäeva varahommikul Tšiili keskosa tabanud võimsat maavärinat tunnistas teiste hulgas Viljandist pärit Ingid Teder, kes oli valmis oma elupaigast vajaduse korral kohe pagema.

Õnneks värises maa riigi pealinnas Santiagos, kus 28-aastane Ingrid Teder elab, suhteliselt nõrgalt, sest epitsenter asus sellest rohkem kui kolmsada kilomeetrit lõuna pool, kuid ka Santiagos oli märkimisväärseid purustusi ja palju inimohvreid.



Mitmeks päevaks katkenud telefoni- ja internetiühenduse tõttu sai Ingrid Teder kodustega suhelda alles teisipäeval. Ta rõõmustas oma lähedasi sõnumiga, et temaga on kõik korras, ning jagas juhtunust muljeid ka «Sakalale».



«Olime paar tundi varem ühelt sünnipäevalt tulnud ning magasime elukaaslase Andrésiga rahulikku und,» kirjeldas Ingrid Teder hetke enne loodusõnnetust. Tõuked algasid kohaliku aja järgi kell 3.34 (Eesti aja järgi kell 8.34) ning kestsid kolm minutit.



«Ärkasin raputamise peale ja küsisin elukaaslaselt, mis toimub,» rääkis eestlanna. «Andrés läks akna juurde, tõmbas kardina eest ja siis nägime, kuidas meie ümbruses kõrguvad 9—15-korruselised hooned edasi-tagasi kõikusid ja rappusid.»



Korteris oli kuulda asjade kukkumist ning põrandal seistes oli raske tasakaalu säilitada. Suuri purustusi tubades õnneks ei olnud, ainult elutoa seintesse tekkisid mitme meetri pikkused praod.



«Paljudel sellistel majadel kiilusid uksed kinni ning inimesed ei pääsenud enam korteritest välja,» lausus Ingrid Teder. «Ka meie majas juhtus niimoodi päris mitme korteriga, kuid meie saime oma ust õnneks siiski avada.»



Jäid oma tuppa

Kuigi väljapääs oli vaba, ei tormanud Ingrid Teder majast välja, vaid jäi elukaaslase õpetussõnu kuulates tuppa.



«Istusime voodi kõrval põrandal, kuni suurem värin üle läks. Siis käskis Andrés mul esmavajalikud asjad kokku pakkida, et juhul, kui peaks tulema järelvõnge või hoopis mõni tugevam raputus, saaksime majast lahkuda,» jutustas ta.



«Panin väikese seljakoti valmis ja tõstsin tossud voodi kõrvale, et saaksin kohe jooksu pista kui vaja,» meenutas Ingrid Teder tagantjärele muiates. Et tõukeid rohkem ei järgnenud, läksid noored peagi uuesti magama.



Hiljem internetis ühte infolehekülge lugedes sai Teder teada, et maavärina ajal soovitatakse inimestel jääda voodisse või tõmmata end põrandal kägarasse. «Enamik õnnetusi juhtubki siis, kui inimesed hakkavad sahmima ja üritavad majast välja pääseda.»



Ingrid Teder oma sõnul suurt hirmu ei tundnud, kuigi mõni kohalik sattus lausa paanikasse. «Ilmselt ma ei teadnud, mida karta, sest ma polnud maavärinat varem kogenud,» nentis eestlanna.



Purustusi jätkus ka pealinna

Ingrid Tederi sõnul on tšiillased üsna hästi maavärinateks valmistunud, sest nad teavad, et elavad ohutsoonis. Näiteks on kehtestatud väga karmid ehitusreeglid.



Eestlanna sõnul olid Santiagos kõige suuremad purustused just selles linnaosas, kus asuvad kõige vanemad ehitised. «Ühes piirkonnas kukkus kokku aga ka mõni täiesti uus kortermaja ning kõik olid selle üle väga imestunud, sest niisugust asja ei oleks tohtinud juhtuda.»



Santiago Providencia elurajoonis, kus Ingrid Teder elab, suuri kahjustusi pealtnäha pole.



«Olen siin ringi liikunud ja peale purunenud laternapostide pole eriti midagi märganud,» lausus ta. «Inimesed on aga korteritest väga palju prügi konteinerite juurde välja tõstnud, mis näitab, et tõenäoliselt on majades sees olnud palju purustusi.»



Pühapäevasest kohalikust ajalehest oli Ingrid Teder lugenud, et Providencias oli kokku kukkunud üks kirik. Santiagos olid suuremaid kahjustusi saanud näiteks kunstimuuseum ning lennujaam, mis suleti mitmeks päevaks. Ühes plastivabrikus oli tekkinud tulekahju, mistõttu eritus keskkonda palju mürkaineid.



«Ainsad suuremad purustused, mida ma ise nägin, olid Santiagot läbival kiirteel, mille viaduktid olid kokku varisenud. Samal ajal olid seal autod sõitnud, nii et hiljem olid needki hunnikus. Kindlasti oli seal ka hukkunuid,» jätkas Teder.



Tema nägi seda õõvastavat vaatepilti laupäeval linnast välja sõites. Et kiirtee oli suletud, tuli autodel kasutada käänulisi kõrvalteid.



Toidupoodides on järjekorrad

Laupäeval olid kõik kauplused ja asutused suletud ning ka pühapäeval valitses piirkonnas vaikus, kuid esmaspäeval tegid poed oma uksed lahti ja tavaline elurütm taastus. Ka Providencia linnaosa tänavad olid koristatud ning metroo töötas.



«Toidupoodides olid aga pikad järjekorrad ning inimestel paluti olla kannatlik,» rääkis Ingrid Teder. «Paljudel meie sõpradel pole seniajani (teisipäevani — toim) elektrit, gaasi ja vett. Ja muidugi liftid ei tööta.»



Teder tunneb Santiagos kolme eestlast ning nendega on kõik hästi.


«Üks noormees elab 19. korrusel ja tema korter kõikus maavärina ajal küll päris tugevasti,» nentis ta.



Üks Tederi tuttavatest eesti neidudest oli maavärina ajal külas olnud ning koju minnes leidnud seinast suure augu.



«Kirjutasin ka teisele tüdrukule ja temagi vastas, et kõik on hästi.»



Ingrid Teder tõdes, et loomulikult ei ole Santiago olukord võrreldav sellega, mis valitseb maavärina epitsentri lähedusse jäänud Concepcióni ja Talca linnas.



«See piirkond on ikka tugevalt kahju saanud ja hukkunuid on palju. Maavärina järel tekkinud tsunami on linnatänavatele kandnud isegi laevu ja merekonteinereid. Lisaks tuleb inimestel võidelda marodööridega,» kirjeldas ta. «Concepciónis on elanikud oma majad barrikaadidesse peitnud, sest kardavad mässulisi. Inimesed on ehitanud enesekaitseks relvi, millest iganes võimalik. Meie oleme ikka väga-väga õnnelikud, et sellest kohast kaugemal elame.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles