Vooluveekogudele rajatud paisude peremehed jälgivad hoolega veetaset, et tulva tulles tammi säästa.
Omanikud hoiavad paisudel silma peal
Meteoroloogid ja keskkonnaameti spetsialistid on juba hoiatanud, et kevade äkilise saabumise korral võib mitu tammi tulvaveega allavoolu minna, kui omanikud õigel ajal abinõusid tarvitusele ei võta.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kehvas seisus paisud ei pruugi sulavetele vastu pidada. Ta pani omavalitsustele ja päästeteenistusele südamele, et liigveest tekkivat ohtu peaks kindlasti silmas pidama.
Möödunud sügisel hävitas vihmaveest kosunud veevool Tarvastu jõele rajatud paisjärve tammi pärast seda, kui Pikru elektrijaamast oli osa vett teetammi säästmiseks allavoolu lastud.
Elektrijaama haldava osaühingu Espo üks omanikke Hannes Lutus kinnitas, et Pikrul peab veetaseme tõusu hoolega jälgima.
«Ülevool käib kahe teetammis oleva toru kaudu,» selgitas Lutus. «Kui need kõike vastu võtta ei suuda, hakkab vesi üle tee voolama. Selle vältimiseks tuleb luuke lahti teha.»
Väga suurt veekogust ei saa samuti alla lasta, sest see võib ohustada allpool asuvaid tamme ja sildu. «Kõik oleneb sellest, kui kiiresti lumi tänavu sulab,» lausus Lutus. «Kui paar päeva on neli-viis kraadi sooja, tuleb juba tulvaveega arvestada.»
Linnaveskil elektrijaama rajav Kalev Pehme ütles, et juba praegu peab tähelepanelikult tammi ees toimuvat jälgima, kuid esialgu mingit ohtu pole.
«Kui hakkab vett üles tõstma, võtan tammil igaks juhuks kohe kolm-neli kilpi eest,» lausus Pehme. Temale kuulub ka Jõgevamaal asuv hüdroelektrijaam, mis on Linnaveski omast mitu korda suurem ja mida üks töömees kogu aeg hooldab. Ka tolles jaamas jälgitakse juba hoolega looduses toimuvat.
Ühe igakevadise murena nimetas Kalev Pehme vees leiduvat rämpsu, mille väljatõstmiseks tuleb lausa tõstuk tellida.
Vastemõisa ojal asuva Poolaka elektrijaama omaniku Villu Halliksoo andmetel on praegu veetase paisjärves 30 sentimeetrit alla normi, turbiin on jäätunud ja immitseb vaid veidi vett. Elektrit jaam praegu ei tooda.
«Suurveega tuleb vesiväravate pealmine osa maha võtta, muidu hakkab üle kalda madalama osa ja jalakäijate silla voolama,» rääkis Halliksoo.