/nginx/o/2008/11/25/97447t1h70eb.jpg)
Veebruar algas küll pakasega, kuid külmakraade jäi päev-päevalt vähemaks ja kuu lõpul murdis ka sula sisse.
Küünlakuul murdus pakase selgroog
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis tuli kuu jooksul 53,8 millimeetrit sademeid. Kõige sajusem oli 23.veebruar, mil lund sadas 11,9 millimeetrit. 24. ja 25.veebruaril oli lumikate kõige paksem, 69 sentimeetrit.
«See on ka Viljandi läbi talvede kõige paksem lumikate 1940. aastast,» rääkis Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla. «Siiski tuleb arvesse võtta, et vaatlusridades võib esineda andmelünki.»
Veebruari keskmine õhutemperatuur oli —7,9 kraadi. Maksimaalne õhutemperatuur registreeriti 28. veebruaril, kui oli 3,1 kraadi sooja. Kõige külmem oli 17. veebruaril, mil mõõdeti —19,7 kraadi. Lumepinnal oli miinimum —14,9 kraadi 7.veebruaril.
Päikest paistis Viljandimaal 41,2 tundi, Eesti keskmine oli 43,8 tundi. Maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti 14 meetrit sekundis, 10 meetrit sekundis või tugevamalt puhus tuul seitsmel päeval.
Eestis oli miinimumtemperatuur —22,9 kraadi 10. veebruaril Jõgeval, maksimum aga 4,3 kraadi 28. veebruaril Valgas. Eesti keskmine õhutemperatuur oli —7,5 kraadi.
Lumepinnal mõõdeti miinimumiks —28,9 kraadi 19. veebruaril Kundas.
Kõige vähem sadas Sõrves, 29,5 millimeetrit, kõige enam Kihnus, 57,3 millimeetrit. Eesti keskmine sajuhulk oli 42,6 millimeetrit.
Kõige rohkem päikest oli Pärnus, kus seda nähti 53,2 tundi, kõige pilvisem aga Tiirikojal, kus päikesepaistet jagus 33,8 tunniks.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu ütles, et Võrtsjärve veetase alanes veebruari esimesest päevast viimaseni 121 sentimeetrilt 101 sentimeetrini üle Rannu-Jõesuu vaatluspunkti nulltaseme.