SELLELE KÜSIMUSELE andis Viljandi linnavolikogu eelmise nädala istung selge vastuse, kui nimelisel hääletusel oli muudatuste vastu vaid üks volikogu liige.
Kalle Jents: Kas linna koolivõrk vajab muutusi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On mõistetav, et nii tundlik teema nagu meie laste haridustee korraldamine on esile kutsunud elava arutelu. On esitatud mitmesuguseid arvamusi ja küsimusi nii leheveergudel, volikogu istungil ja komisjonides kui koolides ja hoolekogudes. Püüan keskenduda neist kõige olulisematele ning mitte kulutada leheruumi lahmijatele ja poliitilistele populistidele vastamisega.
KUIDAS ON lood laste arvuga?
Olgu kõigepealt öeldud, et põhjalikud andmed leiab iga huviline Viljandi koduleheküljelt haridusameti statistika lingilt. Toon siinkohal vaid mõne ilmestava näite.
Viimase kümne aasta jooksul astus Viljandi kolme gümnaasiumi kümnendasse klassi kõige rohkem noori ehk 353 õpilast 2001. aastal ja toona sai moodustada kokku 12 paralleelklassi. Viljandi elanikke oli nende hulgas 211 ja teiste omavalitsuste elanikke 138.
Veel 2005. ja 2006. aastal jätkus õpilasi 10 paralleelklassiks. 2006. aastal astus gümnaasiumidesse 321 noort, neist 177 linnast. Pärast seda on need arvud üha vähenenud. 2009. aastal astus Viljandis kümnendasse klassi 237 noort, kes õpivad seitsmes paralleelklassis.
KAS PÕHJUS on selles, et kõiki ei võeta vastu? Vastuvõtu nõudeid pole karmistatud, vaid isegi leevendatud.
Muidugi ei pääse gümnaasiumi need, kes on põhikooli lõpetanud kahtedega, aga nii on see kogu aeg olnud. Viimastel aastatel on gümnaasiumi astutud isegi 3,8-st madalama keskmise hindega. Allapoole ei saa latti lasta ühegi gümnaasiumivormi puhul.
Gümnasistide vähenemise põhjus on juba aastaid kestnud madal sündimus, mis pole kahjuks ka viimastel aastatel eriti suurenenud. Viljandis kipub sündide arv aastas ikka jääma veidi alla 200.
Põhikoolist gümnaasiumidesse suundujate hulk on paljude aastate statistika järgi keskmiselt umbes 60 protsenti. Praegu õpib Viljandis üheksandas klassis 262 õpilast (neist linna lapsi 192). Seega on meil 2010. aasta sügisel eeldada tänavusest veel vähem gümnasiste. Me ei saa arvestada enama kui kuue paralleelklassiga.
Järgmised lennud on aina kahaneva õpilaste arvuga. Näiteks õpib viiendas klassis vaid 195 last. Nii et lähiaastatel ega ka 10 aasta pärast gümnasistide arv kahjuks märgatavalt ei tõuse.
KAS MEIL ON kehvad õpetajad?
Otse loomulikult mitte ja arusaamatud on selle väite esitajate põhjendused. Viljandis on väga palju häid õpetajaid, aga nende potentsiaali ei saa pahatihti ära kasutada: gümnaasiumis, mille igas lennus on vaid üks klass, ei jätku enam igale pedagoogile täiskoormust.
Meil on tõepoolest tugevad, heade traditsioonide ja pädevate õpetajatega koolid, aga mõeldes ülehomsele, on suur oht need väärtused pikkamisi kaotada.
Uue gümnaasiumi loomise idee seisnebki ju selles, et nõnda saaks kõik kogemused, tavad ja valikud ühendada ning noori õpetaksid ikkagi ennekõike meie enda, Viljandi koolide õpetajad.
KAS MUUDATUSTE taga on raha säästmine?
Kindlasti pole kokkuhoid peamine, ehkki demagoogiline oleks väita, et see pole üldse tähtis. Põhiline eesmärk on aga luua paljudele valikutele tuginev ja uue õppekava sisu arvestav jätkusuutlik gümnaasium, mis oleks tugev nii sisult kui vormilt.
MIKS JUST riigigümnaasium?
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine ei ole pidurdunud sellepärast, et muudatused hariduselus pole vajalikud, vaid eelkõige seetõttu, et riik on mõistnud: käsu korras reform võib heade eesmärkide saavutamise asemel vastupidise tulemuse anda. Sellised muudatused nõuavad peale sisulise poole suuri investeeringuid, mida aga on praeguses majanduslikus olukorras omavalitsustel raske teha.
Nii olemegi võtnud vastu haridusministri pakkumise koostööks parima eesmärgi nimel. Näeme eelkõige haridusministeeriumi tuge investeeringute osas, aga ka parimate spetsialistide sisulist abi.
KAS REFORM viiakse ellu kellegi arvel?
Naeruväärne oli lugeda ühe erakonna peasekretäri kriitikat, justkui sunnitaks selle sammuga teisi omavalitsusi gümnaasiume sulgema ja võetaks neilt raha ära. Viljandi ei sunni ega veena kedagi oma koole kinni panema, vaid seab eesmärgiks lahendada oma koolivõrgu probleemid.
Rahastamise seisukohalt on tõenäoline senise mudeli jätkamine, mis hõlmab pearaha ja omavalitsuse kohamaksu. Kaasame protsessi kõiki Viljandimaa omavalitsusi. Riigigümnaasiumi loomisel oleks Viljandi riigiga samaväärne lepingupartner kui mis tahes teine omavalitsus.
KUHU PEAKS uus kool tulema?
Juba kolm aastat tagasi, kui vaidlesime hariduse ümberkorralduste üle, jõudsime toonase linnavalitsusega seisukohale, et uuele gümnaasiumile oleks sobivaim asukoht Valuoja põhikooli hoones ja praegused gümnaasiumid jätkaksid põhikoolidena.
Selle kava kasuks räägivad ka vahepealsetel aastatel tehtud investeeringud. Nii Männimäel kui Uueveskil on meil nüüd ideaalses korras koolihooned, kuhu on rõõm lapsi esimesse klassi saata. Paalalinna gümnaasiumi hoonesse tuleb lähiaastatel veel investeerida. Kindlasti on tarvis jätkata täiskasvanutele, samuti erivajadustega lastele hariduse andmist.
Selle kava kohaselt tuleb Valuoja kooli hoone riigi abiga renoveerida ja rajada sinna juurdeehitis. Sel juhul on muidugi kahetsusväärne Valuoja põhikooli tegevuse lõpetamine, aga neli põhikooli on paraku Viljandile liiast.
Muidugi ei ole välistatud teistsugused variandid ja sellekohased ettepanekud on teretulnud. Kindla kava ja läbirääkimiste tulemuse peab linnavalitsus esitama volikogu aprillikuu istungil.
EGA PRAEGU liialt kiirustata?
Kindlasti mitte. Säärase gümnaasiumi loomise idee kirjutati linna arengukavasse juba kümmekond aastat tagasi. Viimased kolm aastat oleme vaaginud võimalusi, kuidas edasi minna.
Oleme olukorras, kus tuleb teha tuleviku suhtes otsuseid, ja loodan, et volikogu saab sellega hakkama enne suvepuhkusele jäämist. Muudatuste tegemiseks peab jääma vähemalt üks aasta.
KAS GÜMNAASIUM on mõeldud vaid eriti tarkadele lastele?
Olen veendunud, et valikuvõimalusi ei tohi vähendada ja keskharidus peab olema kättesaadav ka neile, kes ilmtingimata ei püri akadeemilise kõrghariduse poole.
Eri õppesuundade valiku kõrval on iseenesestmõistetav ka taseme valimise võimalus. Ma ei jaga seisukohta, et niisugune printsiip rikuks uue gümnaasiumi väljavaateid pääseda kõrgele kohale üleriigilistes edetabelites.
KAS TEGU on poliitiliste või ärihuvidega?
Kõneks olnud ärihuvide väide on nii totter, et seda ei oska isegi kommenteerida. Mis puutub poliitilistesse ambitsioonidesse, siis võrreldamatult lihtsam oleks vanaviisi edasi toimetada ja vähem vaenlasi koguda. Arvan aga, et see oleks meie järeltuleva põlvkonna suhtes ebaõiglane. Vabariigi aastapäeva kõnes tundis meie president muret selle üle, et olulised ja möödapääsmatud otsused on hariduse vallas tegemata, sest eeldatakse kaotusi ega söandata loota võite.
Loodan, et eesseisvates aruteludes keskendutaksegi rohkem sellele, mida positiivset on meil võimalik koolireformiga saavutada.