Elektrikatkestus röövis Kõo rahva aastapäevarõõmu

Elektrikatkestusest hoolimata Siimanni suurfarmi lehmad lüpsmata ei jäänud. Voolu saamiseks võttis elektrik Arne Merila appi varugeneraatori. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tugev lumesadu viis peaaegu ööpäevaks rivist välja kõrgepingeliini, mille kaudu saavad elektrit pooled Kõo valla kodud ning põllumajandusühistu 1700 loomaga laudad.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann tõdes, et 420 klienti olid 23. veebruaril kella 21-st järgmise päeva kella 16.16-ni vooluta, sest raske lumi oli katkestanud kõrgepingeliini juhtme kiud.

«Läinud pühade ajal oli lumesaju ja raskete ilmaolude tõttu rikkeid piirkonnas palju ja nende likvideerimine võttis aega,» lausus ta.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk leidis, et Eesti Energia tegi poolele Kõo vallale omapärase aastapäevakingituse.

«Oleks siis olnud torm, maru või loodusõnnetus, aga vaid mõni tuuleiil käis üle,» kirjeldas ta ilmaolusid. «See ei saa olla põhjus, mis hoiab rahva ööpäeva vooluta.»

Suurt muret tegi elektrikatkestus põllumajandusühistule Mangeni PM, kus loomad jäid pimedasse ja janusse. «Parajasti olid Siimanni suurfarmi lehmad lüpsiplatsil ja masinad kukkusid sops ja sops alt ära,» rääkis ettevõtte elektrik Arne Merila.

Lüpsifarmis on 850 lehma, koos noorkarjalautadega küünib loomade arv aga 1700-ni. Tõsi, lüpsifarmis saadi abi generaatorist, aga selle ühendamiseks kulus mitu tundi. Ettevõtte juht Tõnis Riisk tõdes, et mure oleks olnud võimalik lahendada kümne minutiga. Et vool tuleb  kaht kõrgepingeliini pidi, oleks saanud alajaama ümber lülitada. Paraku pole kohapealsetel inimestel selleks õigust.

«Nagu varasematel kordadel, tuli Eesti Energia esindaja nüüdki alles pool ööpäeva hiljem. Meie elektrik näitas Vändrast kohale sõitnud mehele, mida on vaja lülitada,» rääkis Tõnis Riisk. «See on täiesti ajuvaba süsteem.»

Arne Merila lisas, et farmi arvutisüsteemidele mõjub halvavalt juba sekundiline elektrikatkestus, paraku on neid päris tihti.

Vallavanem Tarmo Riisk peab kehva olukorra põhjuseks seda, et Eesti Energia on töömeeste arvu kahandanud miinimumini. «Kolm aastat tagasi olid elektrikud Võhma meistripunktis ja kui häda oli, ruttasid kohe appi,» rääkis vallavanem. «Nüüd suunatakse meile siia Pärnumaa brigaad, kes olusid ei tunne ja kel kulub vea leidmiseks rohkem aega. Vahel sumpavad nad hoopis vale liini all.»

Arne Merila teada on praegu Eesti Energia piirkonnas, mis ulatub Läti piirist Järvamaale Koigini, vaid kaks operatiivbrigaadi. Seetõttu on mehed rikete tekkides tööga üle koormatud. «Enne meie juurde jõudmist olid nad juba üle 20 tunni töötanud,» lisas ta.

Tarmo Riisk heitis energiafirmale ette, et selle spetsialistidega pole võimalik otse suhelda. Läinud suveni oli dispetšipunkt Viljandis, ent nüüd käib infovahetus Tartu ja Tallinna kaudu.

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann tõdes, et tugevate tuulte ja lumesadude tõttu on tänavu olnud varasematest aastatest rohkem muresid. Ta tunnistas, et nagu teisteski ettevõtetes, on energiafirmas viimastel aastatel personali koondatud, ent avaldas lootust, et töö kvaliteet pole langenud, sest kohustused on ümber jagatud. «Raskemate olukordade puhul kasutame ka koostööpartnereid,» lisas ta.

Tarmo Riisk aga arvas, et need liinid, mis praegu hädapärast ära paigatakse, nii ka jäävad. «Liinid on hooldamata ja see põhjustab inimestele kannatusi, millel pole aru ega otsa,» sõnas ta.