/nginx/o/2009/10/16/251832t1hf555.jpg)
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal teatas, et peab Viljandisse riigigümnaasiumi loomist kaheldava väärtusega ettevõtmiseks ja nõuab aru linnajuhtidelt. Samasse parteisse kuuluv Viljandi abilinnapea Rein Triisa peab sellist avaldust aga väga üllatavaks.
Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aseesimees Toobal teatas täna, et kava luua Viljandisse riigigümnaasium ja muuta kolm senist tugevat gümnaasiumi põhikoolideks on segane ja tekitab mitmeid küsimusi.
Toobal rõhutas, et erakond pole esialgu kujundanud seisukohta, kas ollakse riigigümnaasiumi poolt või vastu, sest enne soovitakse saada paljudele küsimustele vastuseid haridusministeeriumi asekantslerilt Kalle Küttiselt ja Viljandi linnajuhtidelt.
«Minuga pole Toobal rääkinud,» oli abilinnapea Rein Triisa erakonna peasekretäri avalduse üle üllatunud. «Ta võiks ju mulle helistada ja küsida.» Triisa nimetas Toobali praegust käitumist ebakorrektseks, sest partei Viljandi liikmetega polevat peasekretär oma avaldust kooskõlastanud.
Viljandis on suurim võimupartei Reformierakond, kes on sõlminud koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonnaga.
Toobali sõnul on ta sel teemal vestelnud pikalt Viljandimaa maapiirkonna esindajatega ning nõu pidanud Viljandi linnavalitsuse liikme Helmut Hallemaaga. «Hallemaa seisukoht oli minu omaga sarnane, sest ka temal pole paljudele küsimustele vastuseid,» lisas ta.
«Enne kui probleemid pole saanud tõsiseltvõetavaid vastuseid, mina seda ideed ei toeta,» ütles Toobal. «Vaatamata minister Lukase erinevatele avaldustele meedias tundub, et minister pole koolireformist loobunud ja haub koos Reformierakonnaga teisi võimalusi, kuidas meelepärane reformikava läbi suruda.»
Toobali sõnul on riigigümnaasiumi loomine tekitanud juba mitmeid küsimusi: «Kas riigikooli loomine toob kaasa eelisrahastamise? Kas uus kool saab riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumite arvelt? Juhul kui tegemist on spetsialiseeritud kooliga, kas õpilased, kes tulevad kaugemalt õppima saavad ühiselamu koha, õppetoetust jne? Kohalikud omavalitsused on juba murelikult küsinud - milline saab olema õpilasega kaasa antav kaasrahastamine? Kas kaasrahastamine tuleb olemasolevate koolide arvelt? Kas on analüüsitud, mida selline suur reform Viljandis tähendab kogu maakonna mõistes? Milliseid sotsiaalseid probleeme see kaasa toob? Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Kas kõik teised peavad astuma kutsekooli? Kas Viljandi kutseõppekeskuses ollakse valmis, et enamik erialasid peab ümber muutma põhikooli baasil olevaks õppeks, või jääb mõni gümnaasium kutsekooli eelõppeks?!»
Murelikuks teeb Toobalit ka teiste maakonna gümnaasiumide saatus. «Mis saab Abja, Tarvastu, Karksi, Võhma ja Suure-Jaani gümnaasiumist, kas selle sama salakavala plaaniga püütakse ja need koolid põhikoolideks suruda?» küsis Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Toobal. «See ei ole üksnes Viljandi linna küsimus, vaid pöörab pea peale kogu maakonna hariduselu ja niisuguseid otsuseid ei tohiks Viljandi üksi vastu võtta. Täna pole aga omavalitsusliidu seisukohta, teiste omavalitsuste arvamust pole isegi mitte küsitud. On lubamatu, et Viljandi tahab oma koolivõrku korrastada teiste linnade, valdade ja gümnaasiumide arvelt.»
Et teada saada viljandlaste arvamust, lubas Toobal alustada täna Keskerakonna Noortekogu Viljandimaa klubiga linnarahva seas küsitlust. Erakonna peasekretäri sõnul alustavad noored täna kaubanduskeskustes ning tänaval inimestelt allkirjade kogumist. Allkirja saab Toobali väitel anda nii riigigümnaasiumi poolt kui vastu.