Kui mullu pidid Viljandi linnajuhid eelarve kokkukuivamise tõttu kärpima asutuste kulutusi ja saatma inimesi sundpuhkusele, siis tänavu tuli tulude kahanemise tõttu minna ka töötajate palga kallale.
Palkade kärpimine päästis linna rahakoti
26. veebruar 2010, 18:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal oli linnaeelarve 392 miljonit krooni, ent tänavu on plaanitav tulude ja kulude maht 292 miljonit krooni.
Viljandi linnapea Kalle Jents, ehkki linna tulud on pidevalt vähenenud, läheb eelarve sel nädalal volikogu ette viie miljoni võrra suuremana, kui see oli detsembris. Kust te lisaraha leidsite?
Esimesel lugemisel polnud veel arvestatud eelmise aasta ülejääki. Õigemini oli arvestatud, et see summa peaks olema 2,5 miljonit, aga tegelikult oli üle 12 miljoni krooni. Ühelt poolt suurendasime kulude mahtu, aga teisalt vähendasime tulude prognoosi. Näiteks oli algul eelarves kavas varade müügist saada 10 miljonit krooni, ent see tundus ülepaisutatud lootus.
Nüüd vähendasime seda prognoosi 7,5 miljonile kroonile.
Kui eelarvet tuli järjest vähendada, kas ühel hetkel ei hakanud siis lootus kaduma, et tulusid ja kulusid ei saagi enam tasakaalu?
Mingil hetkel oli küll üsna lootusetu tunne. Lootus tuli tagasi novembris pärast seda, kui volikogu oli teinud väga raskeid otsuseid ja vähendanud näiteks töötajate palka ja suurendanud mitut linna kehtestatavat maksu ja osalustasu. Praegu peab Viljandi olema tänulik ligi 800-le linna heaks töötavale inimesele, sest tänu nende palga vähendamisele osutus võimalikuks koostada tasakaalus eelarve.
Linna eelarvest palka saavate inimeste töötasude vähendamine oli samas paratamatu. Kui eraettevõtetes astuti see samm juba eelmisel aastal, siis meie pidime seda paratamatult tegema nüüd. Teine võimalus oleks olnud suured koondamised, aga meie asutuste personal pole ülepaisutatud. Keda sealt lasteaiast ikka koondada oleks?
Samal ajal kui volikogu vähendas töötajate palka, tõsteti lasteaia kohamaksu, huvikoolide osalustasu ja maamaksu. Kas sellist hirmu ei ole, et raha vähesuse tõttu ei saa lapsed enam lasteaias või spordikooli treeningutel käia?
See tõus polnud nii suur. Näiteks Viljandi muusikakooli direktor tunnistas pärast osalustasu tõstmist, et siin on see üks väiksemaid Eesti muusikakoolide seas. Mina jälle tunnustan selgelt siinset kooli ja ütlen, et tema tase on üks Eesti kõrgemaid.
Osalustasu tõstmine oli paratamatu, aga me ei kergitanud seda sugugi niisuguse määrani, nagu seadus meil lubaks, ja lapsevanemad maksavad tegelikust kulust kinni ainult väikese osa. Näiteks lasteaiakoht maksab Viljandis tegelikult 3000—3500 krooni kuus, aga lapsevanemad peavad sellest tasuma kuni 430 krooni.
Aga kui lapsevanemal pole enam tööd, ei suuda ta ka seda summat maksta.
Viljandi volikogu on otsustanud, et kui lapsevanemad jäävad töötuks, vabastatakse nad nii lasteaiatasu kui huvikooli kuutasu maksmisest. See on üks asi, mida linn saab töötute heaks teha.
Kuidas kavatsete järgmisel aastal töötuid aidata ja töötuse vastu võidelda? Kas on näiteks plaanis maksta mingeid lisatoetusi?
Lisatoetusi kavas ei ole. Eks me maksa ikka näiteks toimetulekutoetusi, nagu ette on nähtud.
Töötute aitamiseks oleme teinud projekti, et suunata inimesi õppima neid erialasid, mida Viljandi ettevõtjatel on vaja. Samal ajal saaksime õppijatele maksta stipendiumi, mis muudaks nende rahalise olukorra veidi paremaks.
Üks mõte on meil seotud linnale kuuluvate kinnistute kasutamisega. Näiteks linna äärde jääva Riia maantee 66 kinnistu saaks jagada mitmeks krundiks ja neid võiks pakkuda ettevõtjatele. Oleme mõelnud, et kinnistuid müües võiksime teha olulisi hinnaalandusi neile ettevõtjatele, kes loovad sinna uusi töökohti. Nii võib igale uuele töökohale kehtestada mingi hinna ja ettevõtja saab krundi osta nii palju odavamalt, kui palju töökohti ta sinna loob.
Viljandis asutati käesoleva aasta eelarve koostamiseks samasugune krokodillide komisjon nagu mullu valitsuses riigieelarvet koostades. Kes sinna kuuluvad?
Krokodillide komisjoniks seda küll nimetada ei maksa ja nende eesmärk pole teha ettepanekuid niivõrd ühe aasta kulude kokkuhoiuks, vaid analüüsida linna osutatavaid avalikke teenuseid ja rahastatavaid eluvaldkondi laiemalt.
Komisjoni kuuluvad kolme koalitsioonierakonna esindajad: Jaak Sulg ja Gunnar Veermäe Isamaa ja Res Publica Liidust, Ülle Lumi ja Aleksander Müür Keskerakonnast ning Tauno Tuula ja Kalvi Märtin Reformierakonnast.
Me ei lootnud, et komisjonist hakkaks tulema kuldmune, tahtsime sealt saada värskeid ideid. Kõiki häid ettepanekuid oleme saanud analüüsida nii linnavalitsuses kui volikogu komisjonides. Ka koolivõrgu korrastamise ideed on see komisjon välja pakkunud ja mul on hea meel tõdeda, et nende pakutud lahendused ühtivad sellega kuhu linnavalitsus jõudis oma arutlustega kolm aastat tagasi.
Kas värskelt päevakorda kerkinud koolivõrgu muutmisega loodab linn ka tänavu raha kokku hoida?
Käesoleval aastal kokkuhoidu ei tule. Töötame selle nimel, et saaksime kasu järgmisel aastal. Riigi eraldised näitavad meile selgelt, et midagi tuleb ette võtta. Viljandi eelarvest kulub sisuliselt pool haridusele, aga riigi toetus väheneb järjest: 2008. aastal saime haridusele 66,7, mullu 60 ja tänavu 55 miljonit krooni. Kulutused jäävad aga samale tasemele.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et üks kulude kokkuhoidmise koht koolivõrgu muutmises on see, et gümnaasiumiks sobivat hoonet riigile ei kingita, vaid müüakse?
Peame haridusministeeriumiga sel teemal praegu läbirääkimisi. Kas me just müümiseni jõuame, ei oska öelda. Olulisem on kindlasti see, et Viljandi saaks juurde investeeringuid ja ühe tänapäeva nõuetele vastava koolimaja.
Oma eelarve raha eest, oleks meil seda väga keeruline teha.
Kui nüüd kord veel eelarvet vaadata, siis mis meil rahanappuse tõttu tänavu tegemata jääb?
Üks valdkond, kus king tõesti pigistab, on teede remont. Näiteks Pikk või Liiva tänav ja üleüldse kogu kesklinna piirkond. Teed on selline valdkond, millesse igal aastal oleks vaja raha panna, sest teha oleks päris palju.
Kas ühtegi teeremonti sel aastal kavas pole?
Remonti kavas ei ole. Tulevad küll iga-aastased augulappimised ja pindamised ning need peaksid jääma varasemate aastatega samasse suurusjärku.
Järge ootavaid töid on linnas kindlasti palju, näiteks spordihoone vana osa remont või Männimäe lasteaia uuendamine. Selliseid objekte, mis päris karjuks remondi järele, linnas õnneks ei ole.
Kui aga vaadata kaugemasse tulevikku ja loota, et majandus taastub ning linnaeelarve hakkab taas kosuma, siis kuhu tuleks suunata lisanduv raha? as tuleks remontida tänavaid, ehitada veekeskus või tõsta tagasi endisele tasemele töötajate palgad?
(Pikk vaikus.) Nojah, see on nüüd raske... (Pikk vaikus.) Poliitiku vastus peaks olema, et olulised on kõik (hakkab naerma). Tegelikult on hirmus raske neid variante kaalukausile seada.
Ühiskond reageerib muutustele tervikuna. Võib-olla tuleks väiksel määral palka tõsta. Et kui langetasime 10—15 protsenti, siis esimesel võimalusel taastaksime 5 protsenti. Ma ei oska seda praegu küll öelda ja kindlaid lubadusi ei taha täna välja öelda.
Langusfaasis reageeris erasektor kiiresti ja avalik sektor tuli vaikselt järele. Ma arvan, et tõus peaks olema samamoodi sünkroonne. Eks me hakka leidma raha teede remontimiseks ja seda julgen ka öelda, et palgad ei taastu linnas täiel määral ka järgmisel aastal.
Esimesena tahaksin aga jõuda selleni, et nii kiiresti kui võimalik kaotada palgata puhkused, sest see saab olla küll vaid kriisiaja ajutine lahendus.