Ehitusviimistlejate rühm saab tarkust viipekeeles

Kuulmispuudega noored ja nende tõlk Liivi Ilves (vasakul) on sõbralik seltskond. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Läinud sügisel asus Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis õppima rühm kuulmispuudega noori, kes saavad koos keskharidusega selgeks värvimise, pahteldamise, krohvimise ja muud tööd, mida ehitusviimistleja amet nõuab.

«Nad on maailma parimad õpilased,» iseloomustas õpperühma Viljandi ühendatud kutsekeskkooli geograafiaõpetaja Silja Mall. «Ega ma kontrolltöö ajal aru saa, kas nad viipavad teineteisele niisama või teevad üksteiselt maha, aga see jääb nende südametunnistusele,» lisas ta naerdes.

Õpetaja sõnul meeldib kuulmispuudega lastele kodutöid teha arvutiga. «Teiste klassidega võrreldes on nad loovamad ja toovad sisse ka filmitrikke.»

Kooli õppedirektor Anne Lapp rääkis, et esimesed kuulmispuudega noored astusid kooli kümmekond aastat tagasi. Et mullu oli soovijaid palju, võetigi ehitusviimistlusse korraga terve rühm, kes oli varem õppinud Tartus Hiie koolis. Neid abistav viipekeele tõlk Liivi Ilves on ühtlasi klassijuhataja, kes toetab noori vajaduse korral ka argitegemistes.

Praegu omandab Vana-Võidu koolis teadmisi 17 kuulmispuudega noort. Kolm neist tudeerib ehitusviimistluse kolmandal kursusel, kaks poissi õpib autotehnikuks ja üks ehituspuussepaks ning üks tütarlaps abikokaks.

Matemaatikaõpetaja Andres Kiis tunnistas, et selliste noorte õpetamine pole kerge. Igaühega tuleb eraldi kontakteeruda ja asju tihti mitu korda selgitada. «Samas seda, mis on kord selgeks saanud, mäletavad nad hiljem hästi. Suhtumine on hea — nad tahavad õppida,» kiitis ta õpilasi.

Anne Lapi sõnutsi on pedagoogiharidusega viipekeele tõlk Liivi Ilves koolis ametis teist aastat. Enne seda tuli tõlgita hakkama saada. «Neid on õpetatud suult sõnu lugema,» lausus ta. «Eks õpilased ole pingutanud ja õpetajad ka: rohkem tuli abimaterjale ette valmistada.»

Liivi Ilves tõdes, et sellistel noortel palju õppimisvõimalusi pole ning nii vanemad kui lapsed on pakutava võimaluse üle õnnelikud. «Kuulmispuudega noored tunnevad Vana-Võidu vastu järjest suuremat huvi ja Hiie koolis on terve klass avaldanud soovi tulla siia lahtiste uste päevale.»

Ta rääkis, et päris kurdid on vaid osa õpilasi, osal on aga kõrvaimplantaat või kuulmisaparaat. Kuuljatega suhtlevad nad peale viiplemise teksti mobiiltelefoni trükkides ja interneti vahendusel.