/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2010/02/18/315636t1h6478.jpg)
Viljandi linnavalitsuse eelnõu luua linna üks riigigümnaasium on pedagoogid mitmesse leeri jaganud.
Riigigümnaasiumi uudis rabas koolirahvast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maagümnaasiumi emakeeleõpetajale Alli Lunterile tuli teade ühe riigigümnaasiumi loomisest ja teiste kaotamisest kohutava üllatusena.
«Alles hiljuti andis haridusminister Tõnis Lukas avalikkusele teada, et riik loobub põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise kavast,» rääkis ta. «Täiesti mõistetamatu, miks tahetakse Viljandis talitada otse vastupidi.»
Lunter ütles, et ei tea küll kõigi kolleegide seisukohta, ent kõik, kellega ta sel teemal on vestelnud, on ebameeldivast teatest seniajani hämmingus.
«Kõige suurem küsimus on: miks? Mida see Viljandile annab?» jätkas Lunter.
Ta nentis, et pole linnavalitsuse eelnõu küll lugenud, ent teab kõnealusest ettepanekust ajaleheartiklite kaudu. «Linnale ei too see mingit kasu, sest õpilaste arv, hooned ja õpetajad jäävad samaks, lihtsalt koolipered lüüakse lahku.»
Alli Lunter on koolivõrgu korrastamise kava varem mitmest kandist vaaginud ning öelnud oma seisukohad välja ka leheveergudel. Avalik arutelu on õpetaja arvates siiski napiks jäänud.
Valuoja põhikooli õpetaja ja logopeed Kaie Tasane leidis, et linna koolivõrgu ümberkujundamise idee on ainuõige, sest hariduselu vajab ümberkorraldamist.
«Tean, et koolivõrgu muutmine tähendab meie koolile tõenäoliselt hingusele minekut,» nentis Tasane. «Mul on sellest südamest kahju, aga praegu alustatud protsess on tulevikku vaadates väga vajalik.»
Tasane tunnistas, et kaks aastat tagasi oli ta ühe gümnaasiumi loomise vastane, kuid vahepealsed muudatused on tema arvamust muutnud.
Paalalinna kooli inglise keele õpetaja Mart Reitel leidis, et eelnõul on jumet. «Kui sügisel avatakse tõesti ainult viis kümnendat klassi, siis kõigile koolidele kahte paralleeli enam ei jätku,» selgitas ta.
Seni on kümnenda klassi vastuvõttu korraldatud nii, et kõik kolm kooli on saanud avada vähemalt kaks paralleeli. Reitel leiab, et õpilaste kvaliteeti arvestades võiks klasse juba praegu vähem olla. Tema sõnul jätkub uuel õppeaastal gümnaasiumile kohase tasemega õpilasi tegelikult ehk vaid nelja klassi.
«Minu arvates on meie koolis üks kolmandik õpilasi sellised, kes tahavad õppida, ja kaks kolmandikku sellised, kellele tuleb õpetust peale sundida,» analüüsis pedagoog. «Koolis käiakse justkui haridust tõendava paberi pärast.»
Mart Reitel avaldas lootust, et riigigümnaasium luuakse täiesti uue koolina, kuhu õpetajad valitakse ausa konkursiga. «See võimaldaks koolil alustada puhtalt lehelt ja oleks väga positiivne samm,» leidis ta.
Jakobsoni gümnaasimi õppekavaga tegelev metoodiline komisjon kavatseb lähemal ajal oma seisukohad «Sakala» veergudel esitada.
«Oleme linnavalitsuse kava lähtekohti koolis põhjalikult arutanud,» ütles Jakobsoni gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisk. Ta möönis, et õpilaste arvu vähenemine võib tuua raskusi, ent ei nõustunud Viljandi volikogu esimehe Tarmo Looduse mõttega, et praegused kolm linna gümnaasiumi ei suudaks täita uut riiklikku õppekava.