Suure-Jaanis asutakse vastlaahvenat püüdma

Foto: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

Kalastajate klubi Suure-Jaani Säga korraldab sel pühapäeval linna järvel traditsioonilise kalapüügivõistluse «Vastlaahven».

Klubi liikme ja võistluste peakohtuniku Uno Jürissoni jutu järgi selgub üle-eestilises kalapüügivõistluste kalendris oleva võistluse paremus punktiarvestuse põhjal. «Arvesse läheb püütud kalade üldkaal,» selgitas peakohtunik. «Iga kümme grammi annab punkti ja iga kala annab veel lisapunkte.»

Eriauhinna saavad suurima kala püüdja ja parim naine. Eraldi võistlus on alla 14-aastastele õngitsejatele. Jürissoni sõnutsi on auhindu rohkem kui 15 000 krooni eest ja need on enamasti kalapüügivahendid. Välja loositakse ka väiksemaid asju, nii et peaaegu iga osaleja saab midagi. Kõigile pakutakse teed ja hernesuppi. Varem on püüdjaid olnud 80—100. Seekord on osalejaid oodata kõikjalt Eestist.

Uno Jürisson rääkis, et jääalust püüki tehakse sikuska või kirpõngega.

«Sikuskaga saab kala harvem, ent saak on tavaliselt suurem. Kirpõngega mõni kala ikka näkkab. Sellel on otsas värviline kuulike konksuga ning seda väristades püütakse imiteerida vesikirbu liigutusi. Söödaks on tavaliselt surusääse või kärbse vastne.»

Jürissoni sõnutsi on Suure-Jaani järves väikest kala liiga palju ja on hea, kui seda veidigi vähemaks püütakse. «Eks need lähe supiks või kassile, mõnikord ka varestele söödaks,» rääkis ta. Klubi liikmed on püüdnud väikeste kalade arvu bioloogiliste vahenditega vähendada, näiteks järve hauge sisse toonud.

«Kui väikseid kalu on ülearu, söövad nad suurematel toidu eest ja kõik jäävad kängu,» selgitas Jürisson.

Tänavu korraldab Suure-Jaani Säga veel 29. mail spinninguvõistluse ja 7. augustil suvise suure võistuõngitsemise.