Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/20/316776t1hbd1c.jpg)
VILJANDI koolivõrgu ümberkorraldamise vajadus on muutunud möödapääsmatuks. Kui prognoosi kohaselt astub tänavu sügisel gümnaasiumi viie-kuue klassikomplekti jagu põhikoolilõpetanuid, tuleb see küsimus ju arutlusele võtta.
Mina kirjutan siinkohal Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi metoodilise komisjoni nimel.
KAHJUKS PEAME tõdema, et kavandatavate ümberkorralduste põhjendamise ja otsustamise juures seatakse kahtluse alla seniste gümnaasiumide õppetegevuse kvaliteet ega süveneta uue õppekava tegelikesse realiseerimisvõimalustesse.
Ei saagi ilmselt nõuda, et üldhariduse andmisest eemal viibivad inimesed oleksid kursis kõikide uue õppekava nüanssidega, kuid see ei õigusta Tarmo Looduse väidet 16. veebruari «Sakalas»: «/.../ ka Jakobsoni ja maagümnaasium ei suudaks riigikogus kinnitatud gümnaasiumi õppekava piisavalt hästi ellu viia.»
JÄÄB SELGUSETUKS, kas selle lausega on mõeldud riigikogus menetlusel olevat ning seni kinnitamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu või peetud silmas hoopis valitsuse määrusega kinnitatud riiklikku gümnaasiumi õppekava.
Loomulikult on mõlemas dokumendis gümnaasiumide arengut määravad põhimõtted kirjas, kuid avalikkuse ees ei tohiks esitada eksitavaid väiteid, pealegi kirjapanduna põhjendamatult kriitilisena.
Oleme veendunud, et Paalalinna gümnaasiumi, maagümnaasiumi ja Jakobsoni gümnaasiumi kollektiiv suudaksid piisava õpilaste arvu korral uuest õppekavast tulenevaid nõudeid täita.
Õpilaste valikuvõimalused on otseselt seotud riikliku õppekava sisuga. Kui uues õppekavas on määratletud valikuvõimaluste suurendamiseks vajalik tunniressurss, ei saa kuidagi väita, et koolidel ei ole seda võimalik kasutada. Veelgi enam: juba praegu pakuvad Viljandi gümnaasiumid valikkursusi, milleks teevad koostööd nii inimeste kui teiste õppeasutustega.
Nii et väita, justkui ei suudaks senised gümnaasiumid õpilastele uue õppekava järgi valikuvõimalusi tagada, on täiesti vale.
JÄRGNEVALT vaatleme praegust olukorda oma kooli tasandilt.
Oleme senise õppekava rakendamisega suurepäraselt hakkama saanud. Seda kinnitas ka haridus- ja teadusministeeriumi mullu tehtud välishindamine, mille puhul oli tähtsaim positiivne hinnang kooli arenemisvõimelisele struktuurile. On kahju, kui kohalikul tasandil säärast tööd ei hinnata.
Uue õppekava rakendamise võimaluste üle on meie kooli metoodilises komisjonis aru peetud juba õppeaasta algusest peale. Mitu meie õpetajat on osalenud uue riikliku õppekava loomise protsessis.
Praegu analüüsime kuue õppesuuna pakkumise võimalust ka suhteliselt väikese õpilaste arvu, 70—90 õpilase (2-3 paralleeli) korral. Samuti säiliks valikuvõimalus õpilasele valitud suuna piires. Planeerime kursusi, mida suudame pakkuda lisaks riiklikus õppekavas toodud valikkursustele.
KOKKUVÕTTES võib öelda, et praeguses gümnaasiumis on võimalik väga hästi uut õppekava realiseerida ning riikliku gümnaasiumi loomise argumendiks ei tohiks tuua selle võimaluse puudumist. Nii praegu kui tulevikus tegutseb gümnaasium riiklikule õppekavale toetudes.
Samuti rõhutame, et koolivõrgu korrastamisel tuleb silmas pidada koostööd teiste Viljandimaa omavalitsustega. Viljandi kui maakonna hariduskeskus saab toetada suurte valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse andmist kogu Viljandimaal.
Meile teadaolevalt on üks sellelaadne koostööpakkumine Viljandile juba tehtud ning selles on arvestatud partneromavalitsuste ja sealsete õpilaste huve. Peale selle peaksid koolivõrgu korrastamise kava juurde kuuluma Viljandi gümnaasiumi(de) koostööplaanid täiskasvanute gümnaasiumi ja kutsekoolidega, kellele saame pakkuda akadeemilisi valikaineid.
Väga väärtusliku, umbes nelja paralleelklassiga riigigümnaasiumi loomise kõrval tuleks arvesse võtta võimalust, et linnas jätkab veel üks, eelmainitud koolist universaalsemate ülesannetega gümnaasium.