KOLME VILJANDI linnavolikogu fraktsiooni volikogule arutamiseks esitatav eelnõu on lühike ja lakooniline: volitada Viljandi linnavalitsust pidama haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi ühe riigigümnaasiumi asutamiseks ja pidamiseks Viljandis ning lähtudes sellest ühest gümnaasiumist esitada järgmisel kuul volikogule linna haridusvõrgu ümberkorraldamise kava.
Kui see eelnõu muutub volikogu otsuseks, antakse sisuliselt stardipauk meie linna koolivõrgu ümberkujundamisele, mis peab ennekõike looma sobivama keskkonna nii Viljandi kui kogu maakonna õppuritele.
ET MIS TAHES muudatusi ellu viia, peab olema arvestatav hulk põhjusi, miks seda teha. Meie hariduselu korraldus on paraku jõudnud faasi, kus selle ümberstruktureerimine on vältimatu. Miks aga on seda vaja teha just nüüd ja miks nii kiiresti?
Ümberkorralduste tegemise peamine põhjus on õpilaste vähesus. Koolitee on lõpetanud ja lõpetamas laulva revolutsiooni aegu sündinud lasterikas põlvkond. Oleme jõudnud ajajärku, mil kooliteed alustab igal aastal napilt 200 last, mis on peaaegu kolmandiku võrra vähem kui 20 aastat tagasi, seda nii Viljandis kui kogu Eestis.
Sama drastiline pilt avaneb, kui vaadata gümnaasiumi siirduvate noorte arvu. Juba 2010. aastal on raskusi pelgalt viie optimaalse suurusega klassikomplekti loomisega.
Kui me midagi ette ei võta, on meie linnas varsti kolm hingevaakuvat gümnaasiumi, kus kvaliteetset haridust anda on keerukas ja ebamõistlikult kallis. Pealegi on järjest selgemaks muutunud ohud, mis nõrga ja hajutatud haridusvõrgu korral ees terendavad.
ÕPETAJATELE, kelle oskustest sõltub ennekõike hariduse kvaliteet, ei ole võimalik väikse klasside arvuga koolis mõistlikul määral tunnikoormust pakkuda ja sellest tulenevalt ka vääriliselt palka maksta.
Gümnaasiumi õpikeskkondade, sealhulgas laboratooriumide ja eriotstarbega kabinettide loomine ja sisustamine on erisugustes väikese õpilaste arvuga koolituskohtades ülemäära kulukas ja ebaratsionaalne. Kindlasti on väikekoolis raskem ka gümnaasiumiastme õppekavas ette nähtud ainekava järgida, sest professionaalsete oskustega õpetajaid kõikidele koolidele lihtsalt ei jätku.
MAJANDUSLIK faktor ei ole samuti vähe tähtis. Meie riigis kehtib kord, et hariduse andmiseks eraldab baasraha riik, tehes seda peamiselt koolis käivate laste arvu põhjal kindlas, niinimetatud pearaha summas, mis katab alla poole tegelikust koolituskulust lapse kohta.
Seega kahanevad laste arvu vähenemise korral ka riigi eraldised haridusele ning jätkates endise ebaratsionaalselt suure ja kuluka koolivõrgu ning sooviga mitte halvendada õppekvaliteeti, tuleb linna omafinantseerimist järjest suurendada. See halvendab muude eluvaldkondade võimalusi — nende arvelt tuleks ju raha ümber suunata.
Muidugi võib unistada, et taastub mõne aasta tagune tulude kiirkasv ning maksame hariduse eest üha rohkem, kuid see ei ole praegu ega ka tulevikus kuigi mõistlik mõte.
Koolivõrgu ümberkujundamise idee ei ole Viljandis ju midagi uut. Sel teemal on eri aegadel palju aru peetud. Volikogu on langetanud hulga otsuseid, kuid radikaalsete ja sisuliste otsusteni ei ole seni jõudnud.
Riik üritab nüüd sama, kuid tundub, et tegelik otsustusõigus jääb hariduselu korraldamisel siiski toetuma kohalikule tarkusele ja oskusele mõelda tulevikule.
Viljandi volikogu koalitsioonileppes on seatud ülesandeks vaadata üle kõik linna haldusprobleemid ning vajaduse korral teha muudatusi, mis vastaksid praegusele olukorrale ja sobiksid ka tuleviku arengute puhul. Selleks on kolm koalitsioonipartnerit moodustanud töörühma, kuhu kuuluvad inimesed, kes on vähem seotud linnajuhtimise rutiinsete töödega ja seega vabamad trafaretsest mõtlemisest.
Komisjon on oma aruteludel juba kirjeldanud koolivõrgu ümberkujundamise kava ja esitanud selle kõigile volikogu fraktsioonidele seisukohavõtmiseks.
Analüüsitud on eri arengustsenaariume, sealhulgas gümnaasiumi- ja põhikooliastme eraldamist, koolihoonete optimaalset kasutamist ning hariduseluga seonduvaid muid tegevusi.
Ka haridus- ja teadusministeerium on tänu Viljandiga sõlmitud varasemale koostööleppele innukamaks muutunud ning näeb reaalse võimalusena luua siia üks riigigümnaasium, mis võtaks ühtlasi arvesse maakonna arenguid.
Nii koalitsiooni töörühm kui haridusministeerium koostöös linnavalitsusega on jõudnud arusaamisele, et Viljandis on gümnaasiumile parim koht kesklinnas asuv Valuoja kooli kompleks. Hoone rekonstrueerimine koos vajalike laienduste tegemisega on eeldatavasti haridusministeeriumile jõukohane ning annab võimaluse maksimaalselt täita tänapäevase kõrge tasemega gümnaasiumi vajadusi.
Komisjoni hinnangul suudame gümnaasiumiõppe täies ulatuses kesklinna toomise korral säilitada kolm toimivat põhikooli eri linnaosades ning see peaks olema parim lahendus just koolide kodukoha lähedust arvesse võttes.
Töörühm on arutanud ka põhiharidusvõrgu parandamise võimalusi ning välja pakkunud põhikoolide haldamiseks ühise katusorganisatsiooni loomise, et suunata pedagoogide tähelepanu ennekõike koolitusküsimustele ning jätta muud asjaajamised teiste erialade spetsialistidele.
KINDLASTI toovad muudatused üldharidusvõrgus kaasa ümberkorraldusi ka erivajadustega laste koolitamisel ning täiskasvanu- ja huvihariduses ning seda peame ümberkorraldusi kavandades samuti silmas pidama.
Eelmainitud muudatuste valguses ei leia õppehoonena rakendust mitu koolimaja: Kaare kooli hoone, endine kutsekooli maja Männimäel ja Paalalinna kooli algklasside osa. Tervikpildina tähendab see, et haridusraha saab enam suunata just pedagoogilisele tööle.
TÖÖRÜHMA väljapakutud lahenduste korral jätkub Viljandi õpetajatele senises mahus tööd ja leiba ka pärast ümberkorraldusi, sest õpilaste arv, vähemalt gümnaasiumi osas, pigem suureneb maakonna teistest piirkondadest tulijate näol, kui loodav kool pakub heal tasemel haridust.
Usun, et hariduselu ümberkorraldamise vajadust on mõistnud väga paljud ning muudatuste toetajaid on küllalt, et neid ellu viia. Tegutsegem nüüd ühiselt edasi viljandlaste parimate soovide ja mõtete toel, et muuta Viljandimaal antav haridus parimaks.
Ootame kõigi asjast huvitatute ettepanekuid ja arvamusi. Need tuleks esitada linnavalitsusele või -volikogule või haridusküsimuste töörühmale
e-postiaadressil jaak@vmt.ee.