Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süttisid küünlad

Foto: Peep Talimaa

Reedel süüdati kindral Johan Laidoneri 126. sünniaastapäeva puhul küünlad tema sünnikohas Viiratsi vallas ning meenutati kuulsa Viljandimaa mehe eluteed.

Johan Laidoneri sünnipaigas, kunagise Raba talu elumaja tähistava mälestuskivi juures aset leidnud tseremoonial osalesid Viiratsi valla, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse, Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu ja maavalitsuse esindajad.

Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees ja Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak meenutas oma sõnavõtus toona veel polkovniku auastmes olnud Johan Laidoneri nimetamist Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks 1918. aasta 23. detsembril, kui Vabadussõda oli kestnud vähem kui kuu aega.

«Just Laidoneri hilisemad strateegilised otsused viia lahingutegevus nii palju kui võimalik Eesti piiridest väljapoole oli see, mis Eesti maad ja rahvast toona paljustki säästis,» ütles Pihlak.

Samuti meenutasid kohalolnud kindral Laidoneri sünnipaika tähistava mälestuskivi taastamist, millega tehti algust 1980. aastate lõpul.

Mõtte püstitada kindral Johan Laidonerile tema sünnikohta mälestusmärk algatas 1936. aasta kevadel Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakond. Sünnikoha tähis avati 23. mail 1937. Kommunistlikud tegelased purustasid monumendi 5. septembril 1940.

Septembris 1988 tehti ettepanek kindrali sünnikoha tähis taastada. Mais 1989 asus Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse liige Lembit Kadalipp taastamistööde üldjuhi kohale, septembris valmis projekt ning 1. detsembril algasidki ehitustööd.

Järgmisel kevadel pandi maanteelt mälestuskivi juurde viiva tee äärde kasvama 74 pärna ja 11 tamme, mis pühendati ajaloolistele maakondadele. 1990. aasta 27. juunil asetati sünnikoha tähisele nurgakivi ning mälestusmärgi suurejooneline taasavamine toimus 9. septembril 1990.

Enne kindral Johan Laidoneri Viiratsi lähedal asuvas sünnipaigas käimist süüdati reedel küünlad veel ka Viljandis tema ratsamonumendi juures.