Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni andmetel on valimiskampaaniaks tehtud kulutuste eest maksmata jätnud kaheksa valimisliitu. Sellest loetelust võib leida ka Koduse Viljandi, kes on oma kauaaegsele partnerile Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale võlgu üle 86 000 krooni. Tasuta lõunaid pole ja arved tahavad maksmist.
Kui võtta arvesse, et Viljandimaa valdade kõige kulukam kampaania läks maksma vaid 17 000 krooni, on tegu suure summaga. Seda enam, et märkimisväärne osa võlast tuleb tõenäoliselt maksta ühel inimesel — Koduse Viljandi fraktsiooni esimehel Randel Läntsil. Samuti tuleb meeles pidada, et see pole linnapeatooli, vaid opositsioonikoha hind.
On vana tõde, et kes ei riski, sel on vähe võidulootust. Seega on raske hinnata, kas tehtud kulutused läksid asja ette. Sama meelt on Randel Länts. «Selge on vaid see, et seitse kohta volikogus näitavad rahva usaldust ja nüüd on küsimus, mis saab edasi,» võtab ta loo kokku. Poliitik on tunnistanud, et võlg on tekkinud tema tähelepanematuse tõttu ning igast veast tuleb õppida.
Väidetavalt jäi sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluvatel Koduse Viljandi liikmetel kahe silma vahele seadus, mis keelab erakondadel valimisliitu materiaalselt toetada. Ükski tõik ei viita sellele, et segadus rahaasjades oli teadliku sahkerdamise tulemus.
Raske on öelda, kas poliitiku puhul on taunitavam tema kehv orienteerumine seadustes või oskus leiutada keerukaid JOKK-stiilis rahastusskeeme. Sama raske on hinnata, kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna otsus saata Randel Länts heale palgale Brüsselisse oli seotud tema kohustustega partei ees või mitte.
Äris kehtib reegel, et kui mõni ettevõtmine kipub luhtuma, lõpetatakse selle toetamine ja lepitakse kaotusega või vastupidi, investeeritakse veel, lootes tulevikus vilju lõigata. Tundub, et sotsiaaldemokraatide silmis on nii Viljandi võim kui erakonna endine peasekretär endist viisi hinnas.