Valimisliit Kodune Viljandi on kohalike valimiste kampaania eest võlgu enam kui 86 000 krooni ning tõenäoliselt tuleb suur osa sellest tasuda valimisliidu fraktsiooni esimehel Randel Läntsil endal.
Koduse Viljandi juhile kujuneb volikogu opositsiooni koht kalliks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi volikogu valimiste järel opositsiooni jäänud valimisliit Kodune Viljandi on üks kaheksast Eesti valmisliidust, kel on seniajani tasumata arveid.
Mullune valimiskampaania läks Kodusele Viljandile maksma 122 414 krooni. Paraku on nad suurema osa kulutuste eest võlgu Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, puudu olev summa on 86 924 krooni. Erakond on esitanud arve nii reklaami kui ruumide üürimise eest.
Valimiskulude aruande esitanud Mart Salumäe nentis, et ehkki ta oli kampaania ajal nime poolest veel Koduse Viljandi fraktsiooni esimees, oli ta sisulise asjaajamise, sealhulgas kampaania rahastamise küsimused üle andnud sotsiaaldemokraatidest võitluskaaslastele.
«Lootsin juba toona, et Randel Läntsist saab fraktsiooni uus esimees, ja seega tundus mõttekas, et kampaania korraldamisega tegeleb eelkõige tema,» selgitas Salumäe. Ta ei pidanud ennast õigeks inimeseks juhtunut kommenteerima ega osanud öelda, kas võlg Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale tekkis halvast seaduste tundmisest või mitte.
«Võlg on võõra oma,» tunnistas Randel Länts. Ta nentis, et kõnealune olukord tekkis tema enda lohakuse tõttu, kuid ta on valmis seda viga ka parandama.
«Me pole veel täpselt arutanud, kuidas puudu olev raha kokku saada, aga eeldatavasti tuleb mul endal suur summa maksta,» rääkis Länts ja lisas, et just seetõttu võib võla tasumine viibida. Ta kinnitas, et keerulised rahaasjad pole valimisliidus pingeid tekitanud.
Samuti valimisliidu Kodune Viljandi nimekirjas kandideerinud sotsiaaldemokraat Heiki Järveveer arvas, et võla täieliku tasumiseni võib kuluda umbes aasta.
«Oleme juba pisut raha kogunud ja osa summast saaksime kas või kohe ära maksta,» lausus ta. «Kindlasti ei veni see lugu järgmiste valimisteni.»
Järveveere sõnul tekkis asjaajamises väike arusaamatus, sest seadus ei luba juriidilistel isikutel, sealhulgas erakondadel valimisliitudele annetusi teha.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile saadetud aruandest selgub, et Randel Länts on eraisikutest annetanud valimisliidule kõige rohkem, kokku 13 562 krooni. Lisaks on ta kampaania heaks kasutanud paari tuhat krooni eest oma vahendeid.
Küsimusele, kas kulutused on ennast õigustanud, vastas Länts, et sellele on vara vastata. «Selge on see, et oleme volikogus esindatud ja meil on rahva usaldus,» sõnas ta.