Õpingud katkestanuid meelitatakse koolipinki tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sakala
Copy
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Foto: Margus Ansu

Järgmise nelja aasta jooksul saab Euroopa Liidu tõukefondide toel oma õpingud lõpetada 400 kutseõppeasutuses õpingud katkestanut, kellel on läbitud vähemalt pool ettenähtud õpingute mahust. Sellekohase käskkirja allkirjastas teisipäeval haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.


Tegu on Euroopa sotsiaalfondi ja Eesti riigi rahastatud programmiga «Kutse», millega luuakse riikliku koolitustellimusega õppekohad kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides kutseõppekavas õpingud katkestanutele. Sel moel saaks õpingud lõpetada 400 inimest.

Eesti majanduse üks suuremaid probleeme on kvalifitseeritud tööjõu nappus: 46 protsenti tööealisest elanikkonnast on ilma kutse- või erialase hariduseta. Majandustõusu tingimustes kasvas õpingute katkestajate arv tööle asujate arvelt, kellest paljud on raskustes. Samas on tegemist perspektiivika sihtgrupiga, kes saaks väikese aja- ja rahakuluga tõsta oma kvalifikatsiooni, et siis edukamalt tööturule naasta.

Uue jätkuõppe programmiga saavad viimase kuue õppeaasta jooksul kutseõpingud katkestanud inimesed võimaluse lõpetada õpingud riigieelarvelisel kohal, sihtgruppi haaratakse ka rakenduskõrgkoolide kutseõppeõppekavades õppinud.

Õppur peab olema läbinud vähemalt poole õppekavas ette nähtud mahust, kuid ta ei pea õpinguid jätkama sealtsamast, kust neid alustas. Paindlikkust lisab programmile VÕTA (varasema õpi- ja töökogemise arvestamine), mis lubab koolidel õppekava täitmisel arvestada varasemat töökogemust. Programm toetab katkenud õpinguid aastani 2013. Haridustee jätkajatele kehtivad kõik tavapärased õppurite õigused ja kohustused, sealhulgas õigus saada õppetoetust.

Neli aastat vältava programmi kogumaksumus on 30 miljonit krooni, sellest 25,5 miljonit krooni annab Euroopa Sotsiaalfond ning riigieelarvest tuleb 4,5 miljonit.

Tagasi üles