Hundid on tule all

Need hundid jäid jahimees Meelis Mittendorfi püssi ette viie aasta eest Virumaal. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Suuri ökoturismi ettevõtjaid koondav Eesti ökoturismi klaster taunib keskkonnaministeeriumi jaanuarikuist otsust anda senistele lisaks välja 30 hundilaskmisluba.

Ühenduse liikme, ökoturismi ettevõtja ja loodusgiidi Bert Rähni teada on keskkonnastrateegia kohaselt Eestile optimaalne 100—200 hunti, kuid kõigi lubade kasutamise korral võib neid vähem järele jääda.

«Eestis on lubatud käesoleval jahihooajal küttida 270 loendatud hundist 173,» selgitas ta, lisades, et suure limiidi õigustuseks tuuakse hundi tekitatud kahjud, mis eelmisel aastal ulatusid 1,2 miljoni kroonini.

Ettevõtja sõnul ei saa kõike huntidega seonduvat arvestada rahaliseks kahjuks. «Nad on väärtuseks loodusfotograafidele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele,» loetles ta. «Stabiilne ja elujõuline hundi asurkond on välismaisele loodushuvilisele parim tõestus Eesti looduse heast tervisest.»

Kahju asemel kasu

Bert Rähni arvas, et hästi korraldatud hunditurism võib riigile tulu tuua. Näiteks tõi ta Rootsi, Soome ja Poola, kus on viimastel aastatel korraldatud hundiretki koos jälgedel matkamise, ulumise kuulamise ja loomade pildistamisega. «Ka Eestis on hakatud samasuguseid retki korraldama ning kõik huntidega seonduv tekitab matkajates alati suurt elevust, andes teenusele tugeva lisaväärtuse.»

Rähni lisas, et kahtlemata on vaja hunte küttida, kuid suured loodusmaastikud võiks rahule jätta. Vastasel korral on raske siin hunditurismi arendada.

Suurkiskjate seire spetsialist Marko Kübarsepp ütles, et suhteliselt suur lubade arv oli mõeldud selleks, et hundi populatsiooni kiiret kasvu pidurdada.

«Eriti aktiivne pole küttimine olnud. Ilmaolud on rasked ja lund palju ning jahimeeste huvi väike,» iseloomustas spetsialist käesolevat talve. «Enne kevadist poegimist oleks optimaalne huntide arv Eestis 100—120 looma. Usun, et madalamale see arv ei lange.»

Jahimees on küttimise poolt

Suure-Jaani jahisektsiooni liikme Uno Jürissoni arvates on väljastatud lubade arv igati mõistlik, sest hunte on liiga palju.

«Sügava lume ja külma talve pärast jäävad kitsed ja metsseapõrsad tänavu nõrgaks. Kui saakloomade arv kevadeks väheneb, tuleb hunt toidupuuduse pärast laanest välja ning hakkab senisest rohkem koeri ja lambaid murdma.»

Jahimees rõhutas, et inimest hunt ei ründa. «1950. aastate algul oli samuti palju hunte ning talved olid sügava lumega ja külmad. Metsakutsud käisid alatihti Suure-Jaani linnas ringi, aga inimesi ei rünnanud.»

Marko Kübarsepp arvas, et seni pole talv ulukitele siiski väga raske olnud. «Maapind on paksu lumikatte tõttu külmumata ning suurte külmade vahel pole olnud sula, mis lumekihile jääkooriku moodustaks,» selgitas ta.

Kübarsepp ütles, et kõige raskem ongi ulukitel siis, kui hilistalvel päeval sulatab ja öösiti on kõva pakane. Siis on pealt jäätunud paksu lume alt raske toitu kätte saada, kuid ulukite, eriti sõraliste energia­varu on selleks ajaks kokku kuivanud. Hundi saakliikidest võiks tema hinnangul ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatada kõige enam metskits.