Mittetulundusühingusse Teeme kuulub kümmekond töötut viljandlast, kes löövad innukalt kaasa linna elus ning saavad iga nädal üksteiselt tuge ja teadmisi.
Naistalguliste Löökrühm ootab väljakutseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige tähtsamad on õlatunne ja rõõm koostööst,» toonitab üks mittetulundusühingu loojaid Epp Johani, kes ise töötuks jäädes ei leppinud käed rüpes istumisega.
Tema sõnul on mullu juulis loodud ühingule ette heidetud, et selle tegevus ei saa olla viljakas, sest mis nõu üks töötu teisele ikka anda võib. «Ega me kipugi kedagi nõustama või õpetama,» jätkab Johani.
Ta toonitab, et töötu olukorda mõistab kõige paremini just saatusekaaslane ja kogemuste vahetamise kasu ei maksa samuti alahinnata. Samal põhimõttel töötavad ja otsivad muredele lahendusi mitmesugused tugigrupid kogu maailmas.
Igal esmaspäeval Viljandis Paalalinna päevakeskuses koguneva rühma liikmed saavad oma õigusi paremini tundma õppida ning ennast mitmel moel täiendada. Et mittetulundusühingul pole raha lektoreid või koolitajaid palgata, käib kogu tegevus isiklike tutvuste kaudu ja heategevuse korras.
«Meil on väga erinevate elualade inimesi, kellest mõnel avaneb alles nüüd võimalus noorpõlves omandatud oskusi teistega jagada,» räägib Epp Johani.
Just enda taasleidmine ja eneseusu alalhoidmine aitavad rühma liikmeil püsida ühiskondlikult tegusad. Pealegi mõjub elulookirjeldusse kantud vabatahtlikutöö uut kohta otsides kindlasti paremini kui tegevuste loetelus haigutav tühimik.
Epp Johani tähelepanekut mööda muutub eestlane tööta jäädes senisest veel kinnisemaks ja temas kasvab veendumus, et tuleb ise endaga hakkama saada. Eriti kannatavad selle all üldiselt pere toitjaks peetavad tugevama soo esindajad.
«Algul kutsusime tugigruppi üksnes naisi, kuid nüüd on lisandunud ka mõned mehed,» ütleb ühingu asutaja. Seltskonnas pelglike inimeste lahti sulatamiseks kulub tema sõnul mõnikord mitu tundi neljasilmavestlust, aga tulemus on seda väärt.
Tugirühmas ühiselt muredele lahendust otsides kas vesteldakse või mängitakse foorumteatri meetodil läbi elus ette tulevaid olukordi.
«Mõni esinemishirmu tundev inimene on ennastki üllatanud,» kõneleb Epp Johani sotsiaalteatri vabastavast mõjust. Oma lugu teiste abiga lahti mängides võib avastada uusi ja positiivseid teid, kuidas näiliselt väljapääsmatus olukorras käituda.
Oma rolli ja jõudu ühiskonnas aitavad tunda mitmesugused ettevõtmised, mis tugirühma liikmeid päevakeskuse seinte vahelt välja toovad. Viimati ehitasid nad koos lumelinna ning võitsid seal peaauhinna.