Tarvastu tüdrukud viivad näputöö pealinna

Juhendaja Riina Salm aitab Tarvastu gümnaasiumi õpilasfirma Motive tegijatel (vasakult) Ingrit Plessil, Liisi Jänesel ja Marju Mirkal müügiboksi loosungile paigutada heegelmotiive, millest moodustub ettevõtte nimi.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Tarvastu gümnaasiumi ettevõte Motive üllatab järgmisel nädalavahetusel Tallinnas õpilasfirmade laadal pooltsada konkurenti kastanimunadest toolikatete ja taliolümpialase põsepadjaga.


Tarvastu gümnaasiumi õpilasfirma Motive on matemaatika- ja majandusõpetaja Sirje Kasendi juhendamisel tegutsenud käesoleva õppeaasta jagu. Kooliettevõttesse kuuluvad tegevdirektor ja õmbleja Marju Mirka, tikkija Epp Krusenvald ja kuduja Ingrit Pless kümnendast klassist ning heegeldaja Annika Silla ja tikkija Liisi Jänes seitsmendast klassist.



Noori näpuosavaid konsulteerib Tarvastu käsitöökoja perenaine Riina Salm.



Nädal enne laadalesõitu käisid vilkad ettevalmistustööd. Marju Mirka vuristas õmblusmasinaga kokku kastanimunadega täidetud toolikatteid, mis ei laskvat pikalt ühel kohal istuval inimesel väsida.



Mõte selliseid patju teha on Sirje Kasendi sõnul tulnud Põhjamaade leidlikke naisi koondava ühenduse NQO QUIN Eesti presidendilt Anne-Mari Rannamäelt.



«Tema jutu järgi on teaduslikult kindlaks tehtud, et kui rahutud lapsed istuvad alusel, mille sees on plastkuulikesed, muutuvad nad rahulikumaks,» jutustas Kasendi. «Mul aga tuli idee asendada kuulikesed kastanimunadega, sest neil on positiivne kiirgus.»



Marju Mirka selgitust mööda tuleb õmmelda riidest kott ning sellesse ruudukesed, millest igasse sobituks üks kastanimuna.



Riina Salmi jutu järgi peavad tegijad silmas taaskasutuse põhimõtet ning valmistavad katteid vanadest kardinatest ja muudest pruugitud tekstiilidest.



Et Tarvastu rahvarõivastelt laenatud motiivi kasutatakse olümpialaste rõivastel juba teist korda, vaagis ka õpilasfirma, kuidas seda mõnel oma tootel kasutada. Nii sündiski idee valmistada põsepadjad, millele Liisi Jänes tikkis Tarvastu naise tanu motiivi.



Rahvuslikke mustreid leiab teisteltki toodetelt: Epp Krusenvaldi käe läbi on kingikottidele jõudnud Halliste ja Paistu puusapõlle arhailised tikandid.



Ingrit Pless on usin heegeldaja ja kuduja. «Esialgu kudusin sõrmikuid, aga nüüd teen ka labakindaid, mille mustrid olen saanud õpetajalt ja oma vanaemalt,» rääkis ta.



Samuti valmistab neiu noortepäraseid sõrmeotsteta kindaid ning tuttide ja lehvidega ehitud lastepapusid.



Laadale sõidavad kindlasti ka õmmeldud helkurid ning Annika Silla heegeldatud küünlaaluse ümbrised.



«Koon kindaid ja sokke ka, kuid heegeldamine meeldib mulle rohkem,» rääkis tüdruk.



Laada ajaks loodavad neiud valmis saada igast kategooriast vähemalt kümme asja, et midagi ikka müüa oleks. «Oleme mõelnud, et asjad ei peaks maksma üle saja krooni,» täpsutas Marju Mirka hinnakirja.

Tagasi üles