Ehkki üsna vähesed teavad, kuidas vanasti peaaegu igas talus tegutsenud kilgid välja näevad, elavad need loomakesed kaudselt iga männimäelase ahju taga — Esro katlamajas.
Iga Männimäe elaniku ahju taga elab unustatud toakilk
5. veebruar 2010, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toakilgid on juba aastaid Männimäe katlamajas, aga ka mõnes teises ümbruskonna tööstushoones peavarju leidnud. Kui palju neid seal täpselt on, Esro töötajad ei tea, kuid aeg-ajalt juhtuvad nii suuremate kui väiksemate putukate teed inimese omaga ristuma.
«Näiteks nokitsesin kord elektrikilbi juures ja tema vaatas rahulikult kilbi alt, mida ma teen,» rääkis firmas elektrikuna töötav Rait Killar. «Teinekord võib kilki näha aga hoopis lävepaku- või seinapraos. Üks arvatakse elavat ka katla all, aga katlaalune on nii madal ja pime, et ega teda sealt üles leia.»
Elektriku ütlemist mööda on kilk videvikuloom, kes suvel tegutseb palju rohkem kui talvel. Seetõttu on praegu teda kohta üsna ebatõenäoline, ehkki sugugi mitte võimatu.