ON ÜLDTEADA, et tulubaas määrab võimekuse piirid. Tervishoid pole siinkohal erand. Haigekassa eelarve andmetest paistab aga, et tervishoid on seni ujunud vastuvoolu. Väidetavast alarahastamisest hoolimata on ravikulud ühiskonnas kõrged. Neid vähendada olevat keeruline, kui mitte võimatu.
Eugen Veges: Arstiabi andmist tuleb muuta
Mulle paistab selline seisukoht kummalisena ja tervishoius toimuv kohati lausa laristamisena.
PALJUD PATSIENDID on kogenud tervishoiusüsteemi puudujääke. Näiteks on olnud raske pääseda arsti vastuvõtule või on ravi ebaefektiivseks osutunud. Probleemidega ollakse harjunud, need ei ole tekkinud koos majandusraskustega. Kahe isanda teenimisega (avalik teenistus ja erapraksis) on tervishoid triivitud kariderohkesse vette.
Tervishoius tehtavad kulutused pole suunatud tervise hoidmisele, nagu võiks eeldada, ja just seetõttu on need ebaotstarbekalt kõrged. Kokkuhoid oleks tohutu, kui pühenduksime ravimise asemel haiguste ennetamisele.
Meenub okupatsiooniaeg, mil profülaktilised terviseuuringud ja vaktsineerimised olid tavapärased. Tagajärgede asemel eelistati siis tegelda põhjustega. Taasiseseisvunud Eesti pööras tervishoiu pahupidi: retseptide kirjutamine ja ravimite manustamine võtsid üha enam võimust. Tervishoid kommertsialiseerus.
Tervishoiu uuendamine võiks alata ravikulutuste vähendamisest ennetustegevuse kaudu. Ainult sellega peataksime elanike tervise halvenemise ning töövõimetute ja puudega inimeste arvu kasvu.
INIMESTE kujutluses on arst kompetentsusest pakatav doktor operatsioonilaua taga. Seda, et iga viies arst on perearst, teadvustatakse harvem. Paraku kujundavad just nood arusaama tervishoiuteenuste kvaliteedist ja kompetentsusest.
Küsitlused näitavad, et perearsti külastavad inimesed ei vajagi sageli arstiabi, vaid haiguslehte, retsepti, surmatunnistust või muud säärast. Iga täiskasvanud inimene on võimeline ise kergema viirushaigusega toime tulema. Ometi peab ta minema arsti vastuvõtule, et hankida haigusleht. Selle väljakirjutamine ongi sageli perearsti ainus teene patsiendi heaks.
Ajal, mil rõhutatakse arstide asendamatust ühiskonnas, kiruvad paljud haiged nende ebakompetentsust ja peavad neid ülemakstuks.
ARSTIDE LIIDU eelmise aasta lõpul tehtud avalduses on tervishoiu suurima probleemina välja toodud ülepolitiseeritud juhtimine. See seisukoht ei ole tõsiseltvõetav — ülepolitiseeritud on ju ka teised valdkonnad — ning pakub näite ringkaitsest: vastutus veeretatakse endast eemale.
Hädade juured on hoopis patsiendikauges ja arstikeskses süsteemis ning tervishoiu rahastamise aluseid tuleks muuta.
Nõustun nendega, kes pooldavad omavastutust ja haigekassa maksumäära vähendamist, sest koos elluviiduna mõjuksid need hästi nii hinna ja kvaliteedi kui arsti ja patsiendi suhtele.
Praegune perearstinduse nõrkus ei seisne mitte niivõrd perearstina töötavate inimeste ebapädevuses kui puudulikus süsteemis.