Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2454229t1h50e8.jpg)
1930. aastad olid Viljandis huvitav ja muutusterohke periood. See tulenes majanduse stabiliseerumisest ja jõukuse kasvust ning teisalt linnapea August Maramaa innukast tegutsemisest.
1932. aastal laienes linna territoorium Tallinna ja Vaksali tänava vahele jäävate endiste mõisamaade arvel, ühtlasi laiendati praegust Paalalinna territooriumi kuni raudteeni.
Linnapea August Maramaa initsiatiivil tehti kümne aasta jooksul mitu algatust, mille siht oli muuta Viljandi sisemaa kuurordiks.
Uueveski puhkeala hiilgeaeg
1930. aastal avati pidulikult Uueveski suplusala, millest sai kiiresti nii viljandlaste kui nende külaliste seas hinnatud puhkepiirkond. Edasi pööras linnavalitsus pilgu järve äärde. Rajati liivarand ning 1935. aastal avati rannakohvik. 1938. aastal kohvikut laiendati.
Tennise ja Veespordi Klubi sai 1939. aastal samas piirkonnas valmis vana Vesiflirdi asemele ehitatud rannakasiino. Samal ajal tegeles linnavalitsus öömajade otsimisega ning turistidele ekskursioonide korraldamisega.
Suurt tähelepanu pöörati igapäevase elukeskkonna parandamisele. Lammutati ajale jalgu jäänud tondilosse, teiste hulgas Klinke postijaamahoone ja vana mõisahoone.
Turg vahetas asukohta
1933. aastal, pärast pikki vaidlusi, viidi turg kitsikuse ja hügieeniprobleemide tõttu vanalinnast üle praegusesse asukohta ning selle asemele kujundati Kindral Laidoneri plats, mis sai ka skulptuuriga purskkaevu.
Ajastu vaimus soovis linnavalitsus kujundada Viljandile uue suurejoonelise esindusväljaku, mis pidi valmima Vabaduse platsi laiendamise teel. Kahjuks jõuti korraldada vaid konkurss ning plaan jäi alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu katki.
Endiselt tegeldi lossivaremetega: istutati puid ja tehti korrastustöid. 1931. aastal paigutati ordulinnuse vallikraavile rippsild. 1939. aastal toetas linn Armin Tuulse eestvedamisel korraldatud arheoloogilisi uuringuid Villu keldri piirkonnas. Salamisi loodeti, et kaevamiste käigus leitakse mõni turiste ligi tõmbav objekt, näiteks maa-alune käik või vangikelder.
Turistidele mõeldes aitas linnavalitsus jõuliselt kaasa muuseumi taasasutamisele.
EVE hotell ja uus raekoda
1930. aastatel võeti ette ka paar suuremat hooneehitusprojekti. Kümnendi algul ehitati põhjalikult ümber raekoda, mis on endisel kujul säilinud tänini, ning kümnendi lõpul valmis EVE hotelli- ja restoranihoone.
1930. aastatesse jääb veel nii mõnigi algatus, mis tõi viljandlaste ellu vaheldust. Sel perioodil kodunes siin lõplikult raadio ja Viljandi Haridusselts sai oma raadiojaama. Kümnendi lõpuks oli linnas juba üle tuhande raadioaparaadi.
August Maramaa eestvõttel hakati kodanikke tutvustama lennuasjandusega ning 1932. aastal leidis praegusel Männimäel aset esimene lennupäev, kus võis muu hulgas näha langevarjuhüpet.
Heinz von Ungern-Sternbergile kuuluvas töökojas, kus hiljem hakati ehitama busse, valmis üks mootorlennuk ja paar purilennukit. Linnas hakati korraldama moto- ja autovõistlusi.