Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulgi ralli korraldajad töötavad selle nimel, et osalejad ja publik leiaksid ralli olevat Eesti paremaid.
Mulgi ralli rajameister Sven Heinlaid sõnas, et korraldusmeeskonna plaan on jõuda Eesti paremate rallide hulka. «Tänavu on moodustatud komisjon, mis hindab kohalikke rallisid, ja usun, et kuulume Eesti paremikku,» lausus Heinlaid.
Õnnetuse vastu korraldajad ei saa
Et mullu lõppes ralli juba avaõhtul ühe osaleja surmaga, tekkis kahtlus, kas see tänavu üldse aset leiab. Juba paar nädalat pärast eelmise aasta rallit olid aga korraldajad seda meelt, et üritust tuleb ka edaspidi organiseerida.
«Sellise õnnetuse vastu korraldajad ei saa,» nentis Sven Heinlaid. «Iga rallisõitja teab autosse istudes, et temaga võib juhtuda surmaga lõppev õnnetus,» lausus ta. «Neid tuleb ette harva, kuid sportrallidel maailmas paar korda aastas ikkagi.»
Tänavune ralli kulgeb mööda Kesk- ja Põhja-Viljandimaad. Heinlaiu sõnul on korraldajate eesmärk viia suur spordisündmus võimalikult paljude maakonna elanikeni.
350-kilomeetrine trass, kus kiiruskatseid on ligi sada kilomeetrit, kulgeb pisikestel teedel.
Rallil rajameistri ametit pidava Heinlaiu sõnul on igal aastal üha raskem sobivaid teid leida.
Kui liiklejaid rõõmustavad kruusateede remontimine, teeäärse võsa mahavõtmine ja korralike kraavide kaevamine, siis rallikorraldajatele tähendab see valikuvõimaluste vähenemist.
«Võistlusautod peaksid sõitma teedel, kus on näha ainult järgmine kurv,» selgitas Heinlaid. «Kui võsa on maha lõigatud ja kolm järgmist kurvi juhile ära paistavad, kaotab ralli osa oma võlust.»
Heinlaid meenutas 1980. aastate keskpaika, kui sõideti teedel, mida kasutas tavaliikluseks vaid paar autot aastas ja kogu rada kulges võsa vahel pisikeses koridoris.
«Korraldajatel on kohustus teha kiiruskatsed selliselt, et paremate meeskondade keskmine kiirus ei ületaks 130 kilomeetrit tunnis,» rääkis rajameister. «Tänapäeva teede ja tehnikaga on see keeruline. Isegi Lõuna-Eesti väga kurvilistel ja keerulistel teedel sai võitja Urmo Aava keskmiseks kiiruseks 140 kilomeetrit tunnis.»
Vastuseisu pole
Kui Eesti suuremate ehk Lõuna-Eesti ja Saaremaa ralli korraldamisel on mureks kohalike vastuseis, siis Mulgi ralli organiseerijad siinsete inimeste puhul seda ei tunneta.
Otepää ümbruses olid kohalikud paar aastat tagasi ettevõtmisele vastu, sest publik pidas end võistluste ajal halvasti üleval — trampis maha talunike vilja ja reostas põllud. Saaremaa rallit ähvardas tänavu trassi muutmine, sest ühe valla elanikud kaebasid teede lõhkumise üle.
Mulgi ralli korraldajad on üritanud neid muresid ennetada. Sven Heinlaiu väitel otsustati siinne võistlus pidada septembri keskel, et põllumehed saaksid vilja enne ära koristada. «Jääb ilmast tulenev risk, kuid see on kõigile mõistetav,» sõnas ta.
Et teid säästa, üritavad korraldajad neid aastati vaheldada. «Laseme teel paar aastat seista, enne kui uuesti kiiruskatsega peale läheme,» selgitas Heinlaid.
Tänavu on Mulgi rallile oodata avapäeval kuni 80 meeskonda ning teisel päeval, mil stardib ka teine liiga, võiks osalejaid olla 120. Kohale on tulemas Eesti paremik, kes osaleb riigi meistrivõistlustel.
RALLI
Mulgi ralli peetakse 12. ja 13. septembril.
• Ralli pikkus on ligi 350 kilomeetrit.
• Kiiruskatseid on 100 kilomeetrit.
• Rada kulgeb Viljandi ümbruses ja Põhja-Viljandimaal.
• Publik ja osalejad saavad trassist täpsemat teavet nädal enne starti.
Allikas: korraldajad