Kõpu mehe lemmikud on püüton, boa ja roninastikud

Annus Vaheri lemmikud on kaks roninastikut, kuningboa ning kuningpüüton. Akvaariumis elavad punakõht-piraajad ning aias tiigis Jaapani karpkalad. Foto: Elmo Riig

Harjumuspäraste kasside ja koerte asemel elavad mitme viljandimaalase kodus hoopis roomajad ning väiksed kõrbe- ja metsloomad.

Umbes kuu aega tagasi avatud Tallinna tänava Maxima Petcenteris müüakse papagoisid, karvutuid rotte ning tuhkruid, kuid poodi on oodata veel mitut liiki loomi.

Müüja Silja Leirosti sõnul antakse igale ostjale kaasa õpetussõnad, kuid vahel teab mõni klient loomadest päris palju. «Hiljuti ostis üks mees viirpapagoid, kes olid nii väikesed, et me ei teinud vahet, kumb on emane ja kumb isane. Ostja näitas meile, kuidas neid eristada,» rääkis müüjanna.

Kassi asemel tuhkur

Viljandis Leola tänaval asuvast poest Kenzielyn Zoo on võimalik tellida ükskõik milline meelepärane lemmikloom, keda seadus pidada lubab. Poe omaniku Taavi Kobini sõnul ei saa osta väljasuremisohus maismaakilpkonna, küll aga on võimalik koju võtta veekilpkonni, keda on mitut liiki.

Kaupluses saab tutvust teha dekoratiivküülikute, tšintšiljade, hamstrite, rottide, merisigade, papagoide ja akvaariumikaladega.

Viimasel ajal on populaarseks muutunud tuhkrud. «Neid peetakse kodus nagu kasse, sest nad püüavad hiiri,» rääkis Petcenteri müüja Silja Leirost.

Enamik aega peaks loom toas olema lahti, mitte puuris ning arvesse tuleb võtta ka seda, et tuhkur levitab iseloomulikku lõhna.

Ostes on loomal kaasas pass ning kiip, mis aitab teda kadumise korral hõlpsasti üles leida.

Kenzielyn Zoo pidaja Taavi Kobin ütles, et väikeloomadest ostetakse kõige sagedamini deegusid, oranžide hammastega kõrbeloomi. «Kui vanasti oli popp tšintšilja, siis praegu on paljude lemmik deegu,» kinnitas Kobin.

See loom sobib tema hinnangul lemmikuks sellepärast, et on puhas ning päevase eluviisiga.

Kenzielyn Zoo poel on väljakujunenud süsteem, et loomapaari ostnud klient toob nende järeltulijad poodi, mitte ei viska tänavale. «Selline ringlus on kõigile kasulik,» lausus poepidaja.

Maod ja vääriskalad

Kõpulase Annus Vaheri kodus elab neli roomajat: kuningpüüton, kaks roninastikut ning kuningboa.

Roomajad meeldivad noormehele sellepärast, et nendega ei ole suurt vaeva. «Nad ei nõua erilist hooldamist, ei tee pahandust ning nende järelt ei pea näiteks karvu koristama,» loetles ta.

Peremees pakub roomajatele külmutatud tibusid. «Elussöödaga lähevad nad kurjaks,» selgitas ta.

Praegu söövad tema paariaastased lemmikud kord nädalas, kuid vanemana vajavad nad toitu vaid kord kuus. Meetripikkused püüton ja boa kasvavad aastatega ning võtavad juurde ka läbimõõdus.

Roomajad on toodud välismaalt, sest Eestis on valik väike ning hinnad mitu korda kallimad. Õpetussõnu kasvatamise kohta on peremees hankinud internetist ning Pärnu Minizoost.

Annus Vaheril on lemmikutega ette tulnud üsna kentsakaid olukordi. «Kord jäin koos boaga magama ja ärgates oli ta mul ümber jala — ilmselt otsis sooja kohta,» jutustas ta. Vahel vaatab ta roomajatega koos televiisorit.

Alati ei pruugi lemmikud siiski sõbralikud olla: kord sai Annus Vaher roninastiku käest hammustada, kuid midagi hullu tema kinnitusel ei juhtunud.

Suur roomajate sõber tahaks endale võtta veelgi rohkem ja suuremaid lemmikuid, kuid tema elukaaslane on sellele vastu. Annus Vaher teab, et naabrid tema koduloomi pelgavad, ehkki tema arvates selleks põhjust pole: tegemist ei ole ju mürkmadudega.

Lisaks roomajatele on Annus Vaheril akvaariumis oscar’id ehk paabusilmahvenad ja punakõht-piraaja ning õues tiigis ujuvad Jaapani karpkalad. Läinud talvel suri üks tuttava käest ostetud hinnalistest karpkaladest ja sel sügisel viib omanik need kalad talveks tünniga keldrisse. «Nad on mulle nii kallid!» hüüatas ta.

ARVAMUS

Piia Vilu,

loomaarst

Tänapäeval muretsetakse väga tihti niinimetatud moeloomi. Viljandlased on endale võtnud tuhkruid, roheleeguane, eksootilisi linde ja pisinärilisi. Meie kliinikusse on tuldud roheleeguaniga.

Palju eksootiliste lemmikutega seotud muresid on tekkinud inimeste teadmatusest. Vaadatakse, et ilus loom, aga enne ostmist tagapõhja tundma ei õpita. Kui inimene pole endale kõike loomaga seonduvat selgeks teinud, on tema võtmine suur küsimärk.