Võrukesed on leidnud isemoodi viisi oma kultuuri alles hoida: ülemaailmses vabas internetipõhises entsüklopeedias Wikipedia on ka võrukeelseid artikleid.
Vikipeediä pakub tänapäeva võru mahlas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Et võru keelt edendada,» kõlab Võru instituudi teaduri ja eesti-võru sõnaraamatu koostaja Sulev Iva selgitus, miks ta Vikipeediä algatas. «Ma usun, et see aitab omajagu.»
Mees ütleb, et võrukeelset trükitud entsüklopeediat on raske teha. Aga internetipõhine on alguseks hea küll. Võrgus on kättesaadav ka Võru-Eesti sõnastik.
Vikipeediä on võrukeelne pealaest jalatallani, kaasa arvatud käsklused ja viited.
Parem kui trükis ilmunud entsüklopeediad
Kohe alguses tutvustab entsüklopeedia end nõnda: «Taa om Vikipeediä võrukeeline kodolehekülg. Asa mõtõq om üles ehitäq vaba võrokeeline entsüklopeediä. Vikipeediä om olõman hulgan keelin ja mitmõn keelen om tä sama hää vai parõmb ku trüküentsüklopeediäq.» (See on Vikipeedia võrukeelne kodulehekülg. Asja mõte on ehitada üles tasuta võrukeelne entsüklopeedia. Vikipeedia on olemas hulgas keeltes ja mitmes keeles on ta sama hea või paremgi kui trükis ilmunud entsüklopeediad.)
Maailma esimene võrukeelne entsüklopeedia sündis internetis 2005. aasta juunis ja on jõudsalt arenenud.
Maailma suurimas internetipõhises entsüklopeedias leidub kirjatükke 262 keeles. Oma 1791 artikliga on Vikipeediä omasuguste pingereas 142. kohal. Eestikeelne asub 33. kohal.
Sulev Iva räägib, et väikeste keelte vahel käib lausa võistlus selle üle, millises neist on rohkem artikleid.
Välismaalasedki aitavad
Sulev Iva meenutab, et lehekülje ülespaneku taotlemine ei olnud keeruline, aga oodata tuli seda peaaegu aasta, sest ülemaailmses entsüklopeedias töötavad inimesed vabatahtlikult ilma palgata ja peavad sellele leidma aega muude tegemiste kõrvalt.
Vikipeediägi on Iva sõnul tegijaile pelgalt hobi.
Lugusid kirjutavad vabatahtlikud põhiliselt talvel. Paljud artiklid on Vikipeediäs lõpetamata, näiteks Müürsepä Martini lugu. See pole ka ime, sest kuigi kaastööd võib teha igaüks, on administraatoreid kolm ja kasutajaid veidi üle poolesaja.
Vikipeediät ei pea tingimata tegema võru keele oskajad. «Üks rumeenlane kirjutas mitukümmend artiklit,» lausub Iva. «Välismaalased redigeerivad kujundust või sätivad lehekülge muudmoodi.»
Võrumaalt pärit luuletaja Contra ütleb kimpujäänult, et tema Vikipeediät uurinud pole. Ta teab küll, et selline asi olemas on, ja leiab, et kõik, mis võru keeles tehakse, on hea. «Vikipeediä aitab võru keelel kultuurkeelte hulgas püsida,» arvab luuletaja.
Contrale oli teadmata tõik, et temastki on Vikipeediäs artikkel. Seal seisab: «Contra om Võromaa luulõtaja. Tä om üles kasunu ni eläs Urvastõn. 1999. aastast vabakutsõlinõ kiränik.»
Vikipeediä leiab internetiaadressilt fiu-vro.wikipedia.org.
KEEL
Võru keel on üks vana lõunaeesti hõimukeele järeltulijaid.
Tänapäeval peetakse lõunaeesti keelteks veel mulgi, tartu ja setu keelt. Viimati nimetatu on võru keelega sarnane, kuid et setudel on alles omapärased vanad kombed ja tugev identiteet, kõneldakse võru ja setu keelest eraldi.
Teadlased räägivad muide mitte kohalikest keeltest, vaid Mulgi, Tartu ja Võru murdest ning Setu murrakust.
Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel. XX sajandil hakati kirjutama teadlikult võru keeles. 1990. aastaist on tarvitusel võru oma kirjakeel.
Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegusel Läti ja Venemaa alal.
Võru keele aktiivseid ja passiivseid kasutajaid on praegu umbes 70 000.
Allikas: Võro instituut, «Sakala»
Müürsepä Martin
Müürsepä Martin om eesti korvpallur, kiä om sündünüq 26. süküskuu pääväl 1974. aastagal Talliinan. Müürsepp on siiäqmaaniq edimäne ja viimäne eesti korvpallur, kiä om mängnüq NBA-n.
Müürsepä Martin om uma mängoposits’ooni poolõst suur viir. Tä om kats miitret säidse tsendimiitret pikk ja kaald 103 killo.
1996. aastagal valõ NBA drafti edimädsen tsõõrin Müürsepä Martini katõkümne viiendän valikun hindäle Utah Jazz, kiä Martini Miami Headile edesi kaubõl’. Müürsepp om platsi pääl käünüq 83 NBA mängon Dallasõ Mavericksi iist keskmäidsi näütäjidega 4,7 punkti, 2,2 lavvapalli ja 11,5 minotit. Uman kõgõ parõmban NBA-n mängitün mängon visas’ Martin 24 silmä ja võtt’ 14 lavvapalli.
Peräst NBA-d läts’ Martin Kreekahe, kon mänge BC Arisõ ja Ateena AEK iist. 2000. aastagal võit’ Martin Ateena AEK-ga ka Saporta kariga ja Kreeka meistrevõigõlusõq.
2001—2005 mänge Müürsepp Vinnemaal Kaasani Unicsin ja Moskva CSKA-n.
Müürsepp om mängnüq ka Eesti rahvuskuundisõn, minkast ütel’ ärq 2005. aastagal.
2006. aastagast mäng ta Tarton paigapäälidse korvpalliklubi TÜ/Rock iist.
Allikas: Vikipeediä