Eurojusti asepresident Raivo Sepp: Viljandi on mulle südamelähedane väike Eesti linn

Juba kümme aastat harrastab Raivo Sepp tennist. Pildil on hetk Eesti riigiprokuröri Raivo Sepa ja omaaegse õiguskantsleri Allar Jõksi mõõduvõtult Kadriorus. Tennist mängib Eurojusti asepresident tööst vabal ajal ka oma kolleegidega Hollandis Haagis. Foto: Toomas Huik («Postimees»)

Viljandimaalastele politseiprefektina meelde jäänud Raivo Sepp töötab praegu Hollandis Haagis Eurojusti asepresidendina, aidates Eesti esindajana rahvuskaaslaste mujal maailmas toime pandud raskeid kuritegusid lahendada.

Raivo Sepp, miks te otsustasite võtta vastu töö, mis teid Eestist ära viis?

Pärast peaprokuröri ametiaja lõppemist tuli leida uus töö. Eesti praktika on näidanud, et see võib kõrgel ametikohal olnutele keeruliseks osutuda. Nõnda kandideerisingi Eurojusti Eesti liikme ametikohale Hollandisse Haagi. Mind määrati ametisse neljaks aastaks.

Mullu valiti mind Eurojusti asepresidendiks. Tänavu 1. maist pikendas Eesti justiitsminister mu ametiaega veel nelja aasta võrra ehk aastani 2012.

Minu praeguse ameti võiks kokku võtta järgmiselt: olen Eesti prokuratuuri riigiprokurör, Eurojusti asepresident ja Eurojusti Eesti liige.

Mida see Haagis asuv justiitsasutus ehk Eurojust endast kujutab?

Eurojust on Euroopa Liidu asutus, mis loodi 2002. aastal, et tõhustada liikmesriikide õiguskaitse tööd piiriüleste tõsiste kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse eeluurimisel ning kohtu alla andmisel.

Mis on põhilised probleemid, millega te kokku puutute?

Need ulatuvad eestlaste mujal maailmas toime pandavatest rasketest kuritegudest (näiteks narkokuriteod, röövimised ja pettused) Eurojusti kui organisatsiooni haldamise ja arendamise küsimusteni välja.

Kui palju elab Haagis eestlasi?

Haagis ja ka mujal Hollandis on eestlasi päris palju. Kes õpib ülikoolis, kes töötab rahvusvahelises organisatsioonis, välisesinduses või mujal. Rohkesti on neid, kes on leidnud endale Hollandist elukaaslase ja sinna elama asunud.

Eurojustis töötab peale minu veel kaks Eestist pärit inimest: Eesti rahvuslik ekspert riigiprokurör Laura Vaik ja sekretär Olga-Viktoria Katina.

Missugune näeb välja teie harilik tööpäev?

Hommikul vaatan kohe üle elektronkirjad: kas Eestist on saabunud taotlust teiste riikidega seotud kriminaalasjades.

Taotlus võib olla seotud jälitustoimingute vajadusega mõnes teises riigis või siis on Eesti politseinikul, prokuröril või kohtunikul vaja kiiresti informatsiooni Euroopa riikides menetluses olevate või menetluses olnud kriminaalasjade kohta.

Kui taotlusega on kiire, tuleb see kohe vastava riigi Eurojusti liikmega läbi arutada ning kokku leppida, mida edasi teha.

Seejärel uurin Eurojusti järelevalve all olevates kriminaalasjades fikseeritud kontrolltähtaegu.

Igas kriminaalasjas, millega on abi saamiseks Eurojusti poole pöördutud, on vaja paluda teistelt riikidelt õigusabitaotluse täitmise kiirendamist ja informatsiooni saamist või koordineerida mitmes riigis pooleli olevate kriminaalasjade menetlemist.

Selleks fikseerime Eurojustis tähtajad, mille täitmist on vaja kogu aeg kontrollida ja vajaduse korral ka meetmeid rakendada, et riigid tähtaegadest kinni peaksid ning kokkuleppe kohaselt teisi maid abistaksid.

Pärast seda juhin koordineerimisnõupidamist, kuhu on kutsutud Eesti ja teiste konkreetse kriminaalasjaga seotud riikide prokurörid ning politseinikud. Sellistel nõupidamistel vahetame infot, milliseid tõendeid on kriminaalasja käigus eri riikidest kogutud.

Tavaliselt on tegemist kas narkokuriteo või röövimise kriminaalasjaga, neisse on eestlased sageli segatud, või pettuse, rahapesu või muu raske kuriteoga. Info vahetamise järel lepime kokku edasised menetlustoimingud, mida tehakse koordineeritult kõikides nõupidamisest osa võtvates riikides.

Siis algab Eurojusti kolleegiumi istung, kus me registreerime kõikide riikide abipalved. Samuti arutame Eurojusti tegevuse ja arendamisega seotud küsimusi. Eurojusti presidendi äraolekul tuleb mul teda asendada ja kolleegiumi eesistuja olla.

Juhul kui kolleegiumi istungit ei toimu, juhin Eurojusti alalist haldustöö gruppi, kes peab ette valmistama kolleegiumi otsuseid eelarve-, personali-, IT-, turvalisuse-, andmekaitse- ja muudes küsimustes. Samuti osalen Eurojusti presidentuuri töörühmas, kus arutame Eurojusti juhtimisega seotut.

Nõupidamiste järel algab individuaalne tööaeg. Vaatan läbi päeva jooksul saabunud meilid, mida on olenevalt päevast kuni 40, ning vastan neile.

Elektroonilisel teel lahendamist nõudvad küsimused on valdavalt seotud teiste riikide pärimisega Eesti õigussüsteemi ja kohtupraktika kohta, Eurojusti haldamisega, mitmesuguste käimasolevate või tulevaste arendusprojektidega, nõupidamiste korraldamisega, seminaridest ja konverentsidest osavõtmisega ning Eurojusti esindamisega.

Kirjad üle vaadatud, asun oma töö loomingulisema osa kallale. Kell on siis küll juba kuus-seitse õhtul ning enamik kolleege on lahkunud. See on aeg, kui telefonihelin ei tülita ja keegi kolleegidest kabinetti sisse ei astu. Aeg, mil saab mõnesse teemasse rahulikult süveneda ja käsil olevate arendusprojektidega tegelda.

Näiteks on siis võimalik mõelda Eurojusti tegevuse hindamise kontseptsioonile ja praktilistele lahendustele ning hinnata kolleegiumi istungite efektiivsust, samuti ette valmistada ettekanne rahvusvaheliseks konverentsiks, töötada läbi kolleegiumi järgmiste istungite dokumente ja mõtiskleda oma konkreetsetele ettepanekute üle.

Varsti jõuabki kellaseier märkamatult kümnele ja väsimus annab märku, et ammu on aeg koju minna.

Mida on töö Eurojustis teile andnud?

Eurojust on andnud ainulaadse kogemuse, kuidas multikultuurses keskkonnas hakkama saada ja edu saavutada.

Eurojustis töötavad 27 liikmesriigi ning USA ja Norra esindajad. Ma poleks iial arvanud, kui raske on saavutada kompromissi eri rahvuste vahel. Võiks lausa öelda, et iga vähegi tähtsama ühisotsuse tegemine on ränk töö. Kuid see on huvitav ja seda suurem on rõõm, kui oled hakkama saanud.

Milline tööalane sündmus Hollandis on teile kõige enam meelde jäänud?

Kindlasti olid meeldejäävad visiidid Eestist. Esmalt külastasid Eurojusti kõik Eesti kõrged politseijuhid, seejärel maksu- ja tolliameti uurimisosakondade juhid. Siis käisid Haagis ja Eurojustis justiitsminister Rein Lang ja kantsler Margus Sarapuu ning viimati võõrustas Eurojust kolme Balti riigi peaprokuröre.

Niisuguste visiitide ajal on parim võimalus selgitada ja näidata, kuidas Eurojust liikmesriikide õiguskaitse asutusi abistada saab.

Milline sündmus on teile Hollandis elades mällu sööbinud?

Nelja Hollandis elatud aasta jooksul on juhtunud paljutki, millest võiks pikalt rääkida. Kui aga midagi erilist meenutada, siis võib nimetada mõne aasta eest olnud tormi.

Tuul, mille kiirus oli 120 kilomeetrit tunnis, murdis puid ja inimestel soovitati oma nina kodust mitte välja pista. Mina läksin siiski inimtühjale rannale, kus möllasid hiiglaslikud Põhjamere lained. Kõik merelinnud olid varjunud liivaluidete taha.

Sellise maru käes oli raske püsti seista. Loodus püüdis justkui kõike tükkideks rebida. Seisin kogu selle möllu keskel 45 kraadi all viltu vastu tuult ja nautisin ennenägematut loodusjõudu.

Kogetu meenutab suuri väljakutseid, millega elus rinda tuleb pista. Olen alati nautinud tormi ja samamoodi olen õppinud nautima elu püstitatud väljakutseid.

Hollandit peetakse vabameelseks maaks. Mis on seal lubatud, aga Eestis seadusega keelatud? Kas hollandlased on selle üle uhked või tekitab liigne vabadus kohalikes vastakaid suhtumisi?

Hollandlased peavadki oma maad vabaks maaks ning kõike, mis on neile lubatud, iseenesestmõistetavaks. Lubatud on prostitutsioon, homoabielud, eutanaasia ja nõrkade uimastite tarbimine.

Kas teie meelest on kanepi tarvitamise lubamine Hollandis probleem?

Leian, et igasuguste uimastite tarvitamise lubamine pole mitte ainult probleem, vaid suur probleem. Mina ei poolda Hollandi liberaalset suhtumist uimastitesse.

Viljandimaa inimesed tunnevad teid kui omaaegset Viljandi politseiprefekti. Kuidas Saaremaalt pärit mees niisugusele tööle sattus?

Alustasin oma karjääri prokuratuurist, kus töötasin uurijana ja hiljem vanemuurijana. Sellelt ametikohalt tehti mulle ettepanek asuda Võru uurimisbüroo direktoriks.

Kolm aastat hiljem vabanes Viljandi politseiprefekti ametikoht ja sellele oli vaja leida uus inimene. Tol ajal oli Võru uurimisbüroo üks Eesti edukamaid ja ilmselt seetõttu otsustatigi mind sellele tööle kutsuda.

Et Viljandi politseiprefektuur oli suur organisatsioon, polnud otsust teha lihtne. Aga et mulle meeldivad väljakutsed, otsustasin pakkumise vastu võtta. Tagantjärele hinnates tegin õige otsuse.

Millisena on teile jäänud meelde Viljandimaal elatud aeg?

Viljandi politsei juhtimine oli mulle kui tol ajal väga noorele mehele tõsine ülesanne. Mul on hea meel, et Viljandi prefektuuris töötas palju oma ala professionaale, kellega koos saavutasime väga häid tulemusi.

Kuritegude avastamises oli Viljandi politsei toona Eestis kolmandal kohal. Suurendasime märgatavalt maakonna turvalisust, tehes koostööd omavalitsuste, Viljandi äriklubi ja hulga ettevõtetega.

Seniajani on meeles, kui innukalt mulgid oma elukeskkonda parandada tahtsid ja seda ka tegid. Mulkidele pole omane vaid kritiseerida või viriseda, nad pakuvad alati välja häid lahendusi ja ideid.

Nii et kõik see, mida Viljandi politsei toona saavutas, oli tegelikult maakonna inimeste ühine võit.

Missugune tundub Viljandi kaugelt vaadatuna praegu?

Enamasti saan sealse elu kohta infot kohalikke uudiseid lugedes, vahel helistan sõpradele või endistele kolleegidele.

Tunnen ikka head meelt, et edukad ja Viljandist hoolivad inimesed linna arendavad. Mulle meeldib, et selle kandi rahvas on endiselt ärksust ja teotahet. Euroopast vaadatuna on Viljandi väike südamelähedane Eesti linn.

Millega te Hollandis oma vaba aega sisustate?

Hobidega jõuan tegelda vaid nädalavahetustel. Mõnikord võtavad ka selle aja ära tööülesanded, näiteks kui tuleb tegelda Eestiga seonduva kiireloomulise kriminaalasja taotlusega või kui ees seisab eriti tihe töönädal, mida on vaja ette valmistada.

Vabal ajal mängin kolleegidega tennist, sellega tegelen juba kümme aastat. Veel kauem on mu südames olnud veematkad. Oma puhkuse Eestis veedan suuremas osas vee peal. Vahel rendin Hollandis mootorpaadi ning seilan sõpradega kanalitel ja sisejärvedel.

Kas te satute Eestis käies ka Viljandisse?

Käin Eestis kord või kaks kuus oma lähedasi vaatamas. Jõudumööda püüan ka oma Viljandi sõpru külastada, aga see õnnestub väga harva.

ARVAMUSED

Urmas Lindmäe,
endine töökaaslane

Raivo Sepp tuli Viljandisse algul uurijana. Prefekti ülesanne on aga tegelda nii korrakaitse, politsei, piirkonna inspektorite kui liiklusega. Kõige sellega suutis ta kiiresti kohaneda.

Ta oli oma töötajatega väga inimlik ja rahulik. Ma ei kuulnud teda iial kellegi peale karjumas.

Ta ei olnud kabinetis istuja ning oli huvitatud ka politseitöö militaarsemast poolest: ta käis laskmas ning lõi kiirreageerimisüksuse, mille liikmeid ta õpetas ja juhendas.

Valdo Laanmets,
endine töökaaslane

Raivo Sepp on ääretult tark, intelligentne ja meeldiv inimene. Ülemusena oli ta väga rahulik, analüüsiv ja kaalutlev. Selle aja jooksul, mil me koos töötasime, ei näinud ma kordagi, et ta oleks endast välja läinud või vihastanud.

Jaan Lukas,
jahikaaslane

Tunnen Raivo Seppa alates 1994. aastast, ajast, mil ta Võrust Viljandisse tööle tuli. Siis hakkas ta Viljandimaa jahimeeste liidu liikmeks ning praegu kuulub ta Suislepa jahiseltsi.

Jahiliit korraldas igal aastal põdrajahi õppepäevi, millest ka Raivo Sepp osa võttis. Peab mainima, et ta on täpne kütt.

Kaaslasena on ta rahulik ning temaga on äärmiselt huvitav vestelda, sest tal on hästi avar silmaring.

EUROJUST

Eurojust on Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksus.

• Eurojusti kolleegiumi kuulub 27 liiget — üks esindaja igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Kõik nad on kogenud prokurörid või kohtunikud. Mõnda liiget toetavad asetäitjad ja abid.

• Eurojusti missioon on edendada üleeuroopalist koostööd kriminaalasjades õigusemõistmisel. Ta pakub abi näiteks terrorismi, pettuste ning inim- ja narkokaubanduse valdkonnas.

• Eurojust on peamine õigusalase koostöö vahendaja Euroopa institutsioonide, näiteks parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

• Eurojusti töö eesmärk on parandada euroliidu riikide õigusasutuste koostööd ning koordineerida eeluurimise ja kohtu alla andmise protsessi.

• Eurojust korraldab tõlkega varustatud nõupidamisi üksikjuhtumite ja konkreetset liiki kuritegevusega strateegilisel tasemel tegelevate eri riikidest pärit uurijate ja prokuröride vahel.

Allikas: Raivo Sepp