Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Murtud Rukkilille ühing tähistas oma viiendat aastapäeva Olustvere lossis konverentsiga «Rõhutud aegade päev». Ühingu esimene konverents peeti 2004. aastal Paides, teine Tartus, kolmas Pärnus ja neljas Tallinnas.
Esimesele väikesele juubelile kogunesime niisiis Viljandimaale. Suurema osa kokkutulnutest moodustasid 1941. aasta juunis ja 1949. aasta märtsis küüditatud ning nende lähedased. Kõnepuldis esines ettekannetega hulk avaliku elu tegelasi. Hea oli tõdeda, et neile esitati rohkesti küsimusi ning arenes avameelne diskussioon.
Huvitavat arutelu pakkus poliitik Urmas Reinsa-lu. Praeguse aja poliitikasse heitis valgust Tartu ülikooli õppejõud Toomas Alatalu. Viljandi linnavolikogu esimees ja kutsekooli direktor Tarmo Loodus toonitas vajadust selgitada koolides õpilastele paremini meie omariikluse tausta ning korraldada tulevikuteemalisi kooliväliseid kokkutulemisi.
Räägiti ka õpetajate töökoormusest ja -tasust ning tõdeti, et nende palgad jätavad veel paljuski soovida. Samuti käsitleti lasterikaste perede abistamise küsimusi ja vanemate inimeste olmeprobleeme.
Ajad on muutunud. Emadel ja isadel on pikad tööpäevad ning lastega tegelemiseks jääb neil vähe aega. Kui vanasti olid vanaemad ja vanaisad need, kes lastele möödunud aegadest rääkisid ning muinasjutte vestsid, siis nüüd tuleb sedagi kahjuks harva ette.
Noored on rohkem omapäi ja seetõttu on pahandused lihtsad tekkima. Seepärast tuleks igati soodustada kõike seda, mis aitab põlvkondadevahelist sidet säilitada.
Vanad inimesed elavad sageli suures kitsikuses ning tihtipeale on neil haigusi, mida ei saa kodustes tingimustes ravida. Seepärast oleks Eestisse hädasti tarvis juurde korralikke hoolde- ja vanadekodusid, et paljude raskustega silmitsi seisnud memmed ja taadid võiksid oma elu lõpu mööda saata inimlikes tingimustes.
Meie, Murtud Rukkilille ühingu liikmed, avaldame tänu kõigile, kes konverentsi korraldamisele oma õla alla panid.