Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÄSJA kinnitatud omavalitsuste investeeringutoetuste abil tehakse Viljandimaal korda seitse kooli, neli lasteaeda, kultuurimaja, võimla ning sotsiaalmaja-puhkekeskus. Hilissügisel saavad vallad ja linnad hakata projekte esitama aga juba uue kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kasutamise kava ehk KOIT-kava alusel toetuse saamiseks.
Siseministeerium otsustas Euroopa regionaalarengu fondist tulevad omavalitsuse investeeringutoetused seekord välja jagada kahes osas: toetused aastateks 2007—2010 ja aastateks 2010—2013. Esimesel perioodil jagatakse kõikide maakondade vahel ligi 765 miljonit krooni ning teisel peaaegu sama suur summa, ligi 750 miljonit krooni.
Uuel perioodil jagatakse toetussummad maakondade vahel ligilähedaselt sama põhimõtte alusel nagu aastateks 2007—2010, mil arvesse võeti elanike arvu maakonnas.
KAHE PERIOODI peale saavad 15 maakonda investeeringutoetust 1,5 miljardit krooni, mis pole sugugi väike summa. See on maapiirkondadele suur abi: selle eest saab ehitada või renoveerida üldhariduskoole ja lasteaedu ning rajada uusi rahvamaju, hooldekodusid ja spordisaale. Puhtalt oma jõududega suur osa omavalitsustest sellega toime ei tuleks.
Viljandimaal tehakse seekord toetuse abiga korda Kalmetu põhikool 12,2 miljoni krooni eest, Kirivere põhikool 5 miljoni, Kärstna mõisa peahoone 5,1 miljoni, Tarvastu lasteaed 8,8 miljoni, Viljandi maagümnaasium 16,8 miljoni, Karksi-Nuia gümnaasium 8,7 miljoni, Viljandi kultuurimaja 13,2 miljoni, Kõpu valla lasteaed 5 miljoni, Raudna põhikool 19,6 miljoni ja Võhma gümnaasiumi spordikompleks 5 miljoni krooni eest.
Ehitama asutakse ka Halliste põhikooli võimlat 8 miljoni, Olustvere aleviku lasteaeda 5 miljoni ja Kolga-Jaani sotsiaalmaja-puhkekeskust 5,6 miljoni krooni eest.
KOIT-KAVA eesmärk on parandada kohalike elanike elukeskkonda. Tahame jõuda selleni, et inimeste põhivajadused oleksid võimalikult hästi rahuldatud igas Eesti paigas.
Investeeringutoetuste jagamise kohta on meedias ringi liikunud hulk spekulatsioone. Küll arvatakse, et raha jagatakse vallas võimul oleva erakonna pilli järgi, küll seda, et KOIT-kava kinnitamisega viivitati esimesel korral meelega.
Tegelik pilt näitab siiski, et raha on jagatud võimul olevatest erakondadest sõltumata. Paraku on nii, et need, kes raha saavad, on rahul ning need, kes toetusest ilma jäävad, rahuolematud.
Legend pahatahtliku viivitamise kohta ei pea paika. Tegemist on suure summaga ja selle jaotamisel tuleb olla hoolas. Selleks on siseministeeriumi regionaalarengubüroo teinud eri osalistega põhjalikku koostööd. Maakondlike eelistusnimekirjade osas on küsitud omavalitsusliitude seisukohti ning teiste ministeeriumide hinnangut nimekirjas olevate projektide valdkondliku olulisuse ja otstarbekuse kohta.
Pisteliselt on projekte kontrollinud Ettevõtluse Arendamise sihtasutus, et teha tähelepanekuid projektide meetme tingimustele vastavuse ja ehitusliku komplekssuse kohta. Nimelt on hõredama asustusega piirkondades eesmärk luua võimalused infrastruktuuri otstarbekamaks kasutamiseks, näiteks koondada olemasolevatesse ruumidesse nii kool, lasteaed kui raamatukogu.
ET TEGEMIST on suure summa ja paljude taotlejatega, laekus valikuprotsessi kohta kaebusi ja märkusi enamikust maakondadest ning need tuli enne lõplike otsuste langetamist lahendada.
Mõni vallajuht on rahulolematust üles näidanud ehitushindade langemise üle ning väitnud, et nõnda kaotavad omavalitsused ja võidab riik. Kinnitan, et see ei ole nii. Kui ehitushinnad langevad, saavad sellest kasu nii riik kui taotlejad. Projekti kogumahu vähenedes väheneb proportsionaalselt nii riigi kui omavalitsuse kulu. Pealegi ei jäta riik kokkuhoitud summat seisma, vaid suunab selle sama maakonna teistesse projektidesse.
KOOS investeeringutoetustega saab Eesti aastatel 2007—2013 Euroopa regionaalarengu fondist regionaalarengu programmidele toetust rohkem kui 6 miljardit krooni. Toetust saavad veel ka üleriigilised kultuuri- ja turismiobjektid, linnapiirkonnad, tööstusalad ning kompetentsikeskused. Endiselt on toetused mõeldud piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks.
On ilmne, et tegu on suure arengutõukega kogu Eestile.