Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On käibetõde, et Eesti majanduse mootor on nutikad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.
Miks aga ikkagi kõik head äriideed ei teostu, vaid jäävad mõtleja pähe ootama paremaid päevi, mida tollel palgatöö kõrvalt tihtipeale tulla ei pruugigi?
Usun, et paljudel on ettevõtlikku meelt ning häid ideid, ent napib infot ja julgust alustada nullist. Enamikule meist tundub ettevõtte rajamine keerukas ja suuri investeeringuid nõudev tegevus. Tihtilugu heidetakse see mõte pärast hetkelist kaalumist ebareaalsena kõrvale.
Siinkohal tahan kõigile südamele panna, et pealehakkamine on juba pool võitu. Tegelikult on ettevõtlusega alustamine Eestis suhteliselt lihtsaks muudetud ja sellele viitavad ka riigi kõrged kohad majandusvabaduse edetabelites.
«Kust saada alustamiseks vajalikku raha?» mõtleb algaja ettevõtja sageli murega. Võimalusi on mitu ja abi saamiseks võib pöörduda nii ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS), omavalitsuse kui pankade poole.
Näiteks kogub just hoogu pankade ja sihtasutuse KredEx ühisprojekt, KredExi käendatud ettevõtte stardilaen, mida saab taotleda kuni pool miljonit krooni. Et 70 protsenti laenusummast käendab sihtasutus, on tagatiste leidmine alustavale ettevõtjale märksa kergem. Esimestel taotlejatel on raha juba käes.
Toetuse saamiseks peab muidugi olema äriplaan. «Taas üks ületamatu takistus,» mõtleb mõni, kel pole aimugi, mis täpselt äriplaanis kirjas peab olema.
Äriplaani kokkupanekul võib abi küsida EAS-i maakondlikust arenduskeskusest. Vajaduse korral aitavad ka pankade laenunõustajad. Nood oskavad finantseerimisvõimaluste tutvustamisel rääkida alustavale ettevõtjale sellestki, mida peaks korralik äriplaan laenu taotlemiseks sisaldama. Lisaks pakub näiteks Hansapank spetsiaalset alustava ettevõtja nõustamise teenust, mis on kliendile tasuta — vaja on vaid aeg kirja panna ning pangakontorist läbi astuda.
Kui äriplaan on valmis, võibki asuda toetusi ja laenu taotlema. Keskmine väikeettevõtte laen on Hansapangas umbkaudu pool miljonit krooni. See annab aimu, kui suurt summat võib ettevõtte alustamiseks vaja minna.
Eri sektorites on rahavajadus muidugi erinev: tootmiseks kulub ilmselgelt rohkem raha kui koolitusklasside rajamiseks või kohviku ehituseks.
Laenuvõtmise eel peaks endale selgeks tegema, kui suurt summat tarvis läheb. Laenamisest pole ju kasu, kui hiljem selgub, et saadud summast firma käimalükkamiseks ei piisagi. Samuti peab olema teada, kuidas on võimalik laenu tagasi maksta.
Peale raha läheb ettevõtjal tarvis enesekindlust ja usku iseendasse. See ongi kõige tähtsam. Ka püsivus seatud sihtide saavutamisel on ettevõtluses ülioluline. Ei tohi kohe käega lüüa, kui tundub, et asjad ei lähe küllalt libedalt. Seda enam et on ju inimesed, kes töötavad just selle nimel, et alustavad ettevõtjad oma esimesed raskused ületada suudaksid.
Eestis rahastatakse häid ideid igal ajal. Raha taha ei jää asi päris kindlasti pidama — ei riiklike ega erasektori finantseerijate poolelt. Eesti riik teab hästi, et paindlikud ja kiire reageerimisvõimega väikeettevõtted on meie kasvumootor, ning hindab neid vääriliselt.
Kui mõni eluala on inimesele hingelähedane, tasub tal sellega tegelda ka põhitööna. See on üks eduka ettevõtja eeldusi.