Mis elu elas Viljandi aastatel 1910—1920?

Vaade Viljandi ordulossi peaväravale. Kirjastaja Ernst Ring Foto: Olev Malini erakogu

XX sajandi teisele kümnendile vajutasid pitseri Esimene maailmasõda ja Vabadussõda, mistõttu jäid positiivsed muudatused Viljandi elus dekaadi esimesse poolde.

Kommunaalmajanduses oli üks suursündmusi linna elektrifitseerimine. 1910. aastal said elektrivalguse kesklinna ärid ja elumajad ning 1912. aastal tänavad. Kohe hakati linna võrguga ühendama ka eeslinnu.

Diiselelektrijaam asus esialgu mõisa aida kõrval, hiljem see suleti ning linnavalitsus avas aurujaama Trepimäe all.

Asutati Viljandi Linavabrik

Teine oluline teetähis kommunaalmajanduses oli veevärgi saamine 1911. aastal. See lisas Viljandi siluetti pudrunuiataolise torni, kuhu seati üles Uno Pohrti tehases valmistatud veereservuaar. Puurkaev tuli järve äärde tapamaja kõrvale.

Tänu veevärgile võidi 1912. aastal Lastepargis avada linna esimene purskkaev ning parandada tunduvalt tuletõrje tööd.

Äri- ja tööstusmaastikul aset leidnud muudatustest peab kindlasti mainima, et põllumeeste selts ostis 1913. aastal ära Tallinna tänaval asunud Rotermanni kaubamaja koos krundiga. Samal aastal hakkas toodangut andma Kantreküla piiril asunud Ühispiimatalitus.

Suurimaks sündmuseks jäi aga Eesti rahvuslikule kapitalile kuuluva aktsiaseltsi Viljandi Linavabrik asutamine 1912. aastal. Tegemist oli ainsa ettevõttega, mis järgneval sõjaajal suutis oma toodangut suurendada.

Kultuurielus oli kõnealusel kümnendil tähtsaim sündmus kino jõudmine Viljandisse: 1910. aastal hakkas Eesti Käsitööliste Seltsi majas tööle esimene alaliselt töötav kino Teater Modern, 1916. aastal lisandus sellele Ideal. 1911. aastal sai oma uue maja Veske tänaval valmis Koidu selts.

Ka spordielus toimus edasiminek: 1912. aastal hakati järveäärsesse koplisse rajama spordiväljakut ning järgmisel aastal peeti Teisel Kirsimäel esimesed kergejõustiku võistlused. Võisteldi «odaviskamises, diskuse loopimises, kõrgushüppes, kepi hüppes» ja muudel aladel.

1914. aastal said viljandlased tuttavaks tehnikaspordiga, sest linna läbis esimene autoralli.

Kantreküla põles

Kümnend ei möödunud kurbade sündmusteta.

1913. aastal puhkes Kantrekülas üks suuremaid tulekahjusid Viljandi ajaloos: maha põles 40 hoonet ja peavarjuta jäi 100 perekonda.

1914. aastal alanud maailmasõda õhutas linnas saksavastaseid meeleolusid. Juba augustis läks tsaariarmeesse 76 vabatahtlikku. 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Venemaal ei toonud Viljandis kaasa suuri vapustusi, kuid miitingute ja koosolekute ajastu algas siingi.

Vabadussõja ajal Viljandist rindelinna ei saanud. Küll aga formeeriti 1918. aastal siin kaks Eesti eliitväeosa: Scouts väeosa ning Sakala Partisanide Pataljon.

Koos Eesti Vabariigi faktilise kehtestamisega laienes Viljandi territoorium tolleaegsete loogiliste piirideni. 1919. aastal liideti linnaga Kivistiku, Uue tänava piirkond, Uueveski linnaosa, Tallinna tänava Ridaküla, mõisahooned, Kantreküla ja Valuoja piirkond.