Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VIIMASEL PAARIL nädalal on meedias pilku püüdnud üleskutse päästa meie metsad.
Püütakse jätta muljet, et keegi tahab Eesti lagedaks raiuda ja seejärel veel ka raielangid maha müüa. Inimesi kutsutakse üles säärasele plaanile vastu seisma.
Eesti metsi tuleb tõepoolest hoida. Aga mitte poliitilise agitatsiooni ja allkirjade kogumise teel, vaid neid asjatundlikult ja järjepidevalt hooldades ning majandades.
RIIGIMETSA majandamise keskus (RMK) on kainelt hinnanud, mis seisus on riigile kuuluva metsa majandamine, ning otsustanud teha hulga töökorralduslikke muudatusi.
1. juulil jõustuvate muudatuste eesmärk on pakkuda elanikkonnale senisest mitmekesisemaid metsa kasutamise võimalusi, jälgida täpselt, mismoodi riigimetsa majandatakse, ning saavutada metsatööde korraldamises suurem efektiivsus.
Kõike seda tehakse selleks, et eesti rahvale kuuluva vara eest heaperemehelikult hoolt kanda.
MUUDATUSED võetakse ette ajal, mil riigimetsas on just läbi saanud lindude pesitsemise aegne raierahu, lõppenud kiire metsaistutamise aeg ning metsamehed jätkavad noore metsa hooldamist.
Ka tänavu istutab RMK vähemalt 11 miljonit puud, sest meie kindel põhimõte on, et iga raiesmiku asemele peab kerkima uus mets. Nii on see olnud aastaid ja nii ka jääb.
Alates 1. juulist on töö RMK-s jagatud kolme üksuse vahel: metsa haldamine, metsa majandamine ja metsamaterjalide turustamine. Eraldi ja senisest veelgi suuremas mahus jätkuvad metsataimede kasvatamine ning metsapuhkuse võimaluste pakkumine.
Tööde juhtimisele kulutatud raha ja aja arvelt hoiame kokku ning teeme senisest enam nii metsa- ja puhkemajanduslikke kui looduse hoidmist tagavaid töid.
Olukord, et igal aastal on tegemata jäetud kolmandik vajalikust metsanoorendike hooldusest ning pool metsa paremat kasvu tagavast harvendusraiest, jääb muudatuste tulemusena minevikku.
NII MÕNIGI ASJAST huvitatud grupp on väljendanud muret tööjõu vähenemise ning sellega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude üle, nentides, et kaob ülevaade metsas toimuvast, inimesed peavad maalt linna kolima ning külad jäävad tühjaks.
Tuleb tunnistada, et ümberkorraldused on tõesti võrdlemisi ulatuslikud: kui varem tegeles metsamajanduslike tööde juhtimisega RMK-s 509 inimest, siis alates juulikuust teeb sama töö ära 300 inimest.
Samas on hea teada, et vähendame just raietööde korraldamisele kulutatavat aega, aga suurendame metsamajanduslike tööde kavandamise ja uue metsapõlve rajamise eest hoolitsevate inimeste arvu.
Maaelu pärast muretsejatele saame öelda, et plaanime metsa töölisi hoopis juurde leida. Hulk seniseid RMK tööjuhte on otsustanud sinna tööle minna. 5. mail alustab Luua koolis esimene 12-liikmeline harvesterijuhtide koolituskursus.
Metsatöö nõuab tänapäeval väga häid erialaseid oskusi ning on seetõttu korralikult tasustatud. Täiendusõppe maksame omalt poolt kinni.
MUL ON HEA MEEL selle üle, et RMK pikaajalise kogemusega metsaülematest jätkab uuenevas organisatsioonis tööd enamik: 60 metsaülemast 51 võttis vastu väljakutse jätkata teistsuguse töökorraldusega. Järelikult usuvad ka nemad, et riigimetsi saab hoida ja majandada senisest tõhusamalt.
Nii et metsa hoiame ikka, aga tööd tehes, mitte metsast hoolivaid inimesi hirmutades ja lähenevate valimiste eel poliitikavankri ette rakendades.