Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2452947t1h64e9.jpg)
XX sajandi esimene kümnend tõi Viljandisse hulga edasiviivaid uuendusi ja ajalooliste vapustuste kaja.
Kõigepealt uuendustest, mis väikelinna elanikele ja lähiümbruse rahvale kõige enam muljet avaldasid.
1901. aastal jõudis Viljandisse elektrivalgus: ärimees Aleksander August Rosenberg hankis endale Volta tehastest jõujaama ning riputas Lossi tänava hoonetes üles elektrivalgustid.
Ülejäänud kesklinna majad said seda imet nautida alles 1910. aastal ning hoolimata sellest et elektrivõimalust pakuti ka linnavalitsusele, otsustas too siiski veel Luxi gaasilampide kasuks. Kesklinna tänavate elektrifitseerimiseni jäi üle kümme aasta.
Algasid kanalisatsioonitööd
Suur uuendus oli kindlasti kanalisatsiooni- ja veevärgitööde alustamine, et lahendada väiksele maa-alale kokku surutud vanalinna hügieeniprobleemid. Üle kivide ja kändude kulgenud ehitus lõppes alles sajandi järgmisel kümnendil.
Linnaisad pöörasid kõnealusel perioodil suurt tähelepanu ka heakorratöödele.
Agar tegevus käis ordulinnuse varemetes: sealsed teed kruusatati ja paigaldati istepingid.
1901. aastal rajati Viljandi Casino taga oleva seisva ja haisva veega tiigi asemele linna esimene park, Lastepark. Peagi jõudis lõpule pikaajaline Trepimäe projekt: appi tuli tolleaegse linnapea Otto von Engelhardti vend Walter, kes oli üks Baltimaade tuntumaid haljastusarhitekte.
Kirjutati «Koit»
Üheks Eesti XX sajandi haridus- ja seltsielu suuremaks saavutuseks võib pidada Eesti Haridusseltsi loomist 1906. aastal Viljandisse. 1908. aastal pani selts siin käima esimese eestikeelse tütarlaste progümnaasiumi.
Üks Viljandi tolle perioodi kultuurisündmus on läinud Eesti laulupidude ajalukku: Mihkel Lüdig kirjutas 1904. aastal Koidu seltsimajas Friedrich Kuhlbarsi sõnadele laulupeo avalaulu «Koit».
Ka Viljandi baltisaksa kogukond andis oma osa toonasesse kultuuriellu. 1909. aastal organiseeris Karl Alexander von Winkler endise maagümnaasiumi ruumides Viljandi esimese kunstinäituse.
XX sajandi algus tõi Viljandisse, täpsemalt küll selle vahetusse lähedusse, kaks suurettevõtet: 1905. aastal Uno Pohrti masinavabriku ja 1904. aastal Eduard Pohli tikuvabriku. Tikuvabrikust sai väga pikaks ajaks nii Viljandi kui Viljandimaa tuntumaid ettevõtteid.
Revolutsiooni kaja jõudis ka Viljandisse
XX sajandi esimene kümnend tõi Viljandisse Vene revolutsiooni kajad: 1906. aasta jaanuaris lasti siin karistusoperatsiooni käigus rittmeister Karl von Sieversi käsul ilma kohtuta maha üle 50 inimese. 1905. aastal oli tsaarivalitus sulgenud ajalehe «Sakala».