Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XIX sajandil hakkasid paljud maainimesed tihedalt suhtlema naaberkihelkondade ja -valdade elanikega ning andsid neile humoorikaid, nende elulaadi ja käitumist iseloomustavaid hüüdnimesid.
Kõikjal Eestis said oma hüüdnimedega tuntuks hiidlased. Praegugi teavad paljud, et Kõpu kandi elanikud olid vandiraiujad, kes röövisid karile sõitnud laevu. Käinas, kus olid saare parimad põllumaad ja kasvas kõige ilusam vili, elasid odratolgused. Saare keskuse Kärdla elanikud on seniajani uhked oma kohvilähkri hüüdnime üle.
Paksud ja madalad mulgid
Kindlasti on väga vähe mulke, kes teavad hüüdnimesid, millega naabrid neid ülemöödunud sajandil ristisid. Olgu alljärgnevalt osa neist meeldetuletuseks ära toodud.
Lähemate naabrite meelest elasid Abjas paksud ja madalad mulgid, Hallistes ubamulgid, Helmes laulumehed, ka undrukumulgid, Holstres punapõsksed mulgid, Karksis korbimulgid, Kolga-Jaanis hobusemulgid, Kõpus metsamulgid, Kärstnas vigurimehed, Paistus pikakuuemehed ja kapsamulgid, Pilistveres ubinamulgid, Põltsamaal tanumulgid, Riidaja-Lõvel koolisõbrad, Suure-Jaanis virgad mulgid, Tarvastus pikakuuemehed, ka kamamulgid, Tuhalaanes valged mulgid, Viljandis kuklimulgid ning Kilingis kiusupunnid.
Hakkab silma, et osa Lääne-Pärnumaa elanikke (kaguosas) peeti vanasti mulgiks. Teiseks on huvitav, et kui praegu hüüavad nii-öelda pärismulgid kõiki ülejäänud viljandimaalasi ubamulkideks, siis algul olid ubamulgid ainult Halliste elanikud. Viljandlasi kutsuti kuklimulkideks (siin saab tõmmata võrdluse Kärdla kohvilähkritega).
Holstres punased põsed
Tundub, et mulkidel on hüüdnimede väljamõtlemisel olnud siiski vähem fantaasiat ja huumorisoont kui hiidlastel. Põhiliselt piirduti toitumistavade (kukli-, kama-, korbi-, kapsa- ja ubamulgid) ning riietumise iseärasuste väljatoomisega (pikakuue-, tanu- ja undrukumulgid).
Kõpulaste hüüdnimest loeb välja, et seal kasvas rohkem metsa kui mujal Viljandimaal. Kõige töökamad mulgid elasid aga Suure-Jaani kandis. Holstre rahva hulgas leidus palju punapõski, aga abjakad olid paksud ja madalad (kas selle hüüdnimega püüti pilada nende rikkust?).
Kindlasti oli Viljandimaal rohkemgi hüüdnimesid, aga osa neist on igaveseks unustusehõlma vajunud.