Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2452899t1hc3d6.jpg)
Iisrael on müstiline paik, kus kõik on kõige-kõige: Jordani jõgi voolab maakera sügavaimas orus, Surnumeri on maailma madalaim koht, Jeeriko on maailma vanim linn ning Ketsemani aias kasvavate oliivipuude vanuseks peetakse ligi kahte tuhandet aastat.
Iisraellaste igapäevaelu vaadates tundub kohati, nagu oleks seal aeg aastasadade taha seisma jäänud. Ometi ei saa väita, et nad ei käi uuendustega kaasas. Juutide toit on koššer — hea ja seaduslik, välistades roojase looma sea liha.
Ortodokssete juudi meeste päevi täidab tööl käimise asemel mõtisklemine sünagoogis ning naiste ülesanne on hoolitseda kodu eest. Pered on neil suured: lapsi on enamasti kümne ringis.
Igal reede õhtul saab alguse sabat, rõõmupüha ja puhkeaeg, millega tähistatakse juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest ning sabati ajal tööd teha ei tohi. Töö on sealses mõistes see, mis tekitab midagi uut. Nii vaikivadki tänavad reedel pärast päikeseloojangut: kauplemine lõpetatakse ja rõõmutsetakse koos perega. Kui peres on lein, siis sabati ajal seda pidada ei tohi. Uus töönädal algab ja argirütm taastub pühapäeval.
Kuumaverelised ja ülevoolavalt lärmakad araablased peavad kinni igapäevastest palvetamiskordadest. Justkui «1001 öö muinasjuttudest» välja astunud tumesilmsed kaunitarid on mähkunud rättidesse.
Meest peavad äärmiselt pühaks eelkõige druuside hõimu esindajad, kelle uskumuse järgi sünnib maailma päästev messias just mehest. Seetõttu kannavad druusi mehed spetsiaalseid pükse, millel on lohvakas kotjas ülaosa ja liibuvad sääred: nõnda ei potsata messias kogemata maha, kui ta ühel heal päeval ilmale tuleb.
Eestit ja eestlasi ei osanud kohalikud seostada muu kui endise Nõukogude Liiduga. Enamik kauplejaid aga üritas juttu alustada lausega «Mitä kuuluu?» (soome keeles «Kuidas läheb?» — toim.) ja pakkuda kaelakeed 5 euro eest.
Üks kohalikest giididest teatas, et meie omavaheline vestlemine meenutab talle väga ungari keelt. Teine reisijuht pidas meid norrakateks, viidates meie heledatele juustele ja sinistele silmadele.
Linnad ja linnakesed
Linnad ei ole Iisraelis mõõtmatult suured ja asuvad üpris lähestikku. Nad on aga nõnda eriilmelised, et tundub, nagu ei kuulukski ühte ja samasse riiki.
Tel Aviv, mis oma kõrghoonetega kangesti Miamit meenutab, on Iisraeli kõige modernsem linn. Sadamalinn Haifa on suuruselt Iisraeli kolmas linn ja seda peetakse õigustatult üheks kaunimaks linnaks Vahemere kallastel. Haifa on ka üks Bahai usundi keskusi.
Naatsaret on tuntud eelkõige Jeesuse kodulinnana ning on juba ligi 2000 aastat olnud kristlastele väga oluline paik. Seal elab ka üks suuremaid araabia kogukondi Iisraelis. Naatsaretti võib nimetada kultuuride kokkusulamise linnaks ning seal peetakse hulgaliselt festivale, millest paljud leiavad aset ramadaani või jõulude ajal.
Selle paiga kohal, kus neitsi Maarja sai teada, et temast saab Jumala poja ema, kõrgub tänapäeval Kuulutamiskirik ja selle ees asub frantsiskaanlaste klooster.
Linnaelanike veeläte on juba mitu tuhat aastat olnud Neitsi Maarja allikas, mis annab isegi südasuve kuumuses kuni 600 liitrit vett tunnis.
Jeeriko on rajatud vähemalt VIII—VII aastatuhandel enne Kristust ning seda on pärast hävitamist korduvalt uuesti üles ehitatud. Arvatakse, et sellele kohale rajas oma linna 40 aastat kõrbes rännanud rahvas pärast Egiptusest lahkumist.
Jeeriko on ka maailma kõige madalamal, 300 meetrit merepinnast allpool asuv linn.
Galilea piirkonnas Geneetsareti järve kaldal asub Tiberias, mis on üks tähtsamaid kuurorte Iisraeli põhjaosas. Tiberias on rajatud I sajandil pärast Kristust ning on oma nime saanud Rooma keisri Tiberiuse auks.
Linn kuldse kupliga
800 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Jeruusalemm on oma suursugususes ja külluses tohutu hulga palverändurite sihtmärk. Selle iidse linna müüride vahele sisenetakse Sõnnikuväravate kaudu.
Tuntuim objekt Jeruusalemmas on kindlasti 18 meetri kõrgune Nutumüür ehk Templimäe läänemüür. Selle ääres leinavad juudid keskajast peale purustatud templit. Seal võib alati näha palvetajaid või lihtsalt mõtisklejaid. Müürikivide vahele võib igaüks pista sedeli, millele on kirjutatud oma soovid ja palved, mis võiksid aidata maailma paremaks muuta.
Templimäge peavad pühaks nii juudid kui moslemid. Just seal pandi proovile juutide esiisa Aabram ja 3000 aastat tagasi ehitas kuningas Saalomon sinna esimese Jahve templi. Islami traditsiooni järgi tõusis prohvet Muhamed just sealt koos ingliga taevasse jumala juurde.
Templimäe arhitektuurne dominant on kahtlemata Mäetempel. See suursugune pühamu on üks arhitektuuriajaloo pärleid. Templimäe lõunaküljel asub aga maailmakuulus El-Aqsa mošee.
Enne Templimäele minemist tuleb läbida range turvakontroll: kaasas olevad kotid uuritakse läbi ning jälgitakse, et riietus oleks sünnis. Avar dekoltee, pluusi alt piiluv naba ning põlvi paljastavad püksid või seelik jätavad uudistaja värava taha. Samuti ei tohi külastajal kaasas olla ristiusu sümboleid. Mošeedesse meid mõistagi sisse ei lastud, sest sinna võivad siseneda üksnes moslemid.
Kõige kaunimad vaated Jeruusalemma vanalinnale avanevad Õlimäelt. Õlimäe alumistel nõlvadel laiub Ketsemani aed (get shemen tähendab heebrea keeles õlipressi) ja selle kahtlemata huvitavaim objekt on Kõigi Rahvaste kirik, mille fassaadimosaiigid kujutavad Ketsemani aias palvetavat Jeesust.
Damaskuse väravatest sisse astujale avaneb suur lärmakas ja kõike sisaldav araabia turg. Sealsamas turulettide vahel on ka peatuspaigad, mis märgivad Via Dolorosat — teekonda, mille läbis Kristus risti kandes enne risti löömist Kolgatal. Via Dolorosa lõpeb kristlaste kõige olulisema pühakoja Püha Haua kiriku juures.
Jeesuse jälgedes
Iisraelis pole paika, mis ei oleks kas või tsipake seotud Jeesusega. Kõige tähtsamaks neist peetakse kindlasti Jeruusalemmast kümne kilomeetri kaugusel asuvat Petlemma, Kristuse sünnilinna. Kristuse ilmaletuleku kohale on rajatud Sünnikirik.
Galilea piirkonnas Geneetsareti järve kaldal Kapernaumas algasid Jeesuse imeteod ja tema tegevus jutlustajana — ükski prohvet ei ole ju tunnustatud oma kodukohas.
Geneetsareti järv asub 210 meetrit merepinnast allpool. Selle kaldal asub mitu tähtsat keskust: Betsaida, Kapernaum, Tiberias... Järvest voolab läbi Jordani jõgi.
Sellestsamast kandist on pärit ka ehk tuntuim imetegu: Seitsmeallikal asuvas Leivamurdmiskirikus toitis Jeesus viie leivapätsi ja paari kalaga ära mitu tuhat inimest.
Kõrb täis üllatusi
Juuda kõrb paikneb Jordani alangus ja ulatub peaaegu Jeruusalemma väravateni. See ei ole liivakõrb, vaid lubjakiviala. Ka seal on siiski näha üksikuid põllulappe. Et Iisraelis sajab väga harva, niisutatakse maad kunstlike süsteemide abil ning nõnda kasvavad oliivid, datlid ja banaanid seal suureks ja maitsvaks.
Kõrb peidab endas üllatusi ja põnevaid leide. Näiteks Qumrani arheoloogiliselt alalt on leitud unikaalsed kirjarullid. Seal asus ligi 2000 aastat tagasi esseenide kogukond, kes kirjutas pühasid raamatuid ümber. Ärevatel aegadel peideti hinnalised kirjarullid koobastesse, kust araabia karjused need alles 1947. aastal juhuslikult avastasid.
Praegu säilitatakse esimesest koopast pärit seitset rulli Iisraeli muuseumi käsikirjade templis. Vanim ja tähtsaim neist on püha Markuse Jesaja rull. Selle tekst on heebreakeelne ja 54 kirjatulpa sisaldavad prohvet Jesaja raamatut. Nii et tegemist on ühe piibli raamatu vanima täieliku käsikirjaga.
Juuda kõrbe idaserval laiub sünges ja majesteetlikus ilus Masada kindlus ning selleni viib köistee. Kaljuplatoo, mis sarnaneb laevakujulise rombiga, ulatub umbes 600 meetri pikkuselt lõunast põhja ja 200 meetri laiuselt läänest itta. Selle idakülg langeb järsult Surnumere suunas sügavikku.
Masada kindlus oli üks viimaseid kantse, mis pidas vastu võitluses roomlastega. 70. aastal pärast Kristust sooritas 900 juuti seal kangelasteo: et mitte alla anda Rooma vägedele, läksid nad vabasurma, kukutades end kaljult alla.
Püha maa pühadust ei ole võimalik ette kujutada ning seda muljet ei saa luua ka üliosav giid oma jutustustega. See lihtsalt on nii ning pühaduse tajumiseks ei pea olema tõsiusklik. Üks on aga kindel: Iisrael õpetab toleratsust.
IISRAEL
Iisrael on Eestist mõnevõrra suurem, see-eest tihedamini asustatud.
• Pindala umbes 20 000 km²
• Rahvaarv keskmiselt 7 miljonit
• Naaberriigid Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria
• Pealinn Jeruusalemm
• Rahaühik seekel (kurss on keskmiselt kolm Eesti krooni), kasutusel ka Ameerika dollar
• Keeled heebrea ja araabia
Allikas: «The World Factbook»