Riigimetsa majandamise keskus jätkab pärandkultuuri kaardistamise projekti neljas maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, ja korraldab inventeerijate leidmiseks homme infopäeva.
Riigimetsa majandamise keskus otsib inventeerijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärandkultuuri propageerija Lembitu Tarangu määratluse järgi on pärandkultuur eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist ja tükike rahvuslikust pärandist.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) planeeringute spetsialist Vaike Pommer tõi levinumate pärandkultuuri objektidena välja taluhoonete kunagised asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed. «Need võivad olla ka kõik väiksemad märgid, mis annavad märku eelmiste põlvkondade inimtegevusest: vanaisa istutatud õuepuu, karjamaakaev, piirikivi, talitee või miski muu,» selgitas ta.
Et unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua, ongi RMK algatanud ulatusliku pärandkultuuriobjektide inventeerimise. Seda tehakse Eestis juba 2005. aastast.
Kaardistamisel keskendutakse eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele ning linnades ja asulates paiknevad objektid jäävad ettevõtmisest välja.
Otsitakse pühendunud inimesi
Käesoleval aastal inventeeritakse pärandkultuuri koostöös soomlastega Pärnu-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaal. Koos lätlastega kaardistatakse Põlva- ja Tartumaa.
Esimese sammuna hakkab RMK otsima nendes maakondades inventeerijaid. Eelmisel aastal Virumaal ellu viidud projekt andis tööd näiteks 30 inimesele ja sama palju inventeerijaid osales Valga- ja Võrumaa kaardistamisel.
Vaike Pommeri sõnul eeldab inventeerija töö eelkõige pühendumust ja kultuuripärandist lugupidamist. Kasuks tuleb ka side inventeeritava alaga: inimese elu- või kodukoht võiks asuda selle lähedal.
«Tahame, et projekti lõppedes jääksid kohapeale meie koolitatud pühendunud inimesed, kes pärandkultuuri teemat ei unusta. Nad saavad edaspidi nõustada metsaomanikke objektide hooldamise ja eksponeerimise küsimustes ning on usaldusisikud, kelle poole pöördutakse uute objektide leidmise korral,» selgitas Pommer.
Kohapeal elamine vähendab oluliselt ka inventeerija sõidukulusid ja võimaldab tal aega ratsionaalsemalt kasutada.
«Kui inimesel on arvutiga töötamise oskus ja auto kasutamise võimalus, siis kõik muu vajalik lisandub inventeerijate koolitusel,» kõneles spetsialist ja lisas, et kõnealune töö on tasuline.
Vaike Pommeri sõnul tuleks ettevõtmises kaasa lüüa soovijatel tulla kindlasti Viljandi kultuurimajas aset leidvale infopäevale, sest RMK inimesed soovivad neid näha näost näkku.
«Praeguseks on kõik inimesed õppinud koolitustel elulookirjeldust kirjutama, kuid selle järgi on lihtsam määrata koolitusfirmat kui saada teavet inimese kohta,» nentis ta. «Teisalt saab iga infopäeval osaleja veenduda, kas pärandkultuur on ikka teema, mis teda huvitab.»
Infopäev algab 3. veebruaril kell 14 Viljandi kultuurimajas Tallinna tänav 5. Sellel osaleja saab inventeerija ankeedi, mille alusel kutsutakse ta koolitusele.
Plaanis on kaardistada kogu Eesti
Vaike Pommer rääkis, et 2005. aastal esimest projekti alustades seadis RMK endale eesmärgiks kaardistada kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa või metsa omandist.
Aastatel 2005-2007 kaardistati programmi INTERREG IIIA programmi toel Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaa objektid. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri raamatud ning ettevõtmine valiti programmiperioodi viie tähelepanuväärsema projekti hulka.
2008. aasta kulus eestvedajatel projektide kirjutamisele ja Euroopa tõukefondidest raha hankimisele.
Mullu alustati projekti «Metsanduslik pärandkultuur - ühise kultuuriruumi avardaja», mis kuulub Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IV A Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi. Selle käigus kaardistati mullu Virumaa.
RMK Soome partnerid, kelleks on Soome metsamajanduse arenduskeskus Tapio ja Soome tööefektiivsuse instituut, tegid eelmisel aastal peamiselt ettevalmistustöid. Tänavu alustavad nemadki inventeerimist.
Eesti-Läti programmis leidsid kaardistamistööd mullu aset ka Valga- jaVõrumaal.
Tänavusi inventeerimisi rahastatakse samadest programmidest.