Lapsed said oodatud lumelinna

Foto: Elmo Riig / Sakala

Laupäeval Viljandi lauluväljakule rajatud lumelinna parim pilgupüüdja ja libedaim liumägi on žürii hinnangul lume­skulptuur «Põhja konn».

Üritust korraldanud Viljandi kultuurimaja projektijuht Karita Tilk ütles, et kavandeid vaadates ei osanud ta ühelegi tööle kindlat edu ennustada. Lumest välja vormituna jäi žüriile silma aga väga pika liurajaga «Põhja konn».

Skulptuuri ehitanud võistkonna Töökad Töötud liikme Heli Araku sõnul on folkloorist tuttavat tegelast kujutaval taiesel kindel märgiline tähendus. Võistkond leidis oma mõtetele kinnitust Andrus Kivirähki teosest «Mees, kes teadis ussisõnu».

«Põhja konna saab appi kutsuda üksnes ühiselt tegutsedes,» selgitas Arak. Ta lisas, et võistkonnale, millest enamiku moodustasid mittetulundusühingu Teeme liikmed, on koostöö väga tähtis.

«Meie lumeskulptuur on ühest küljest sümbol ja teisalt lastepärane liumägi,» lisas Arak.

Karita Tilk, kes korraldas lumelinna ehitamist esimest korda, jäi ettevõtmisega oma sõnul rahule.

«Huvilisi oli väga palju ja ka järgmisel päeval oli lumelinn lapsi täis,» lausus ta. Oma lemmikskulptuuri ei osanud korraldaja nimetada, kuid tõstis põhjaliku ettevalmistuse poolest esile Viljandi kunstikooli loodud skulptuuri, mis on pühendatud Paul Kondase sünniaastapäevale.

Ehkki võistkondi oli üheksa, ei jäänud kasutamata ka kümnes varutud lumekuhil: selle kallal proovisid kätt pealtvaatajad.

Ühel ajal viljandlastega ehitasid oma lumelinna Suure-Jaani gümnaasiumi lapsed. Seal valmis viis skulptuuri ning kuuenda kallal töö veel jätkub.

«Põhiliselt olid eri kujuga liumäed,» kommenteeris huvijuht Marge Johanson kujusid.

Kooli lumelinnas auhindu ei jagatud. «Kõik olid väga tublid,» kinnitas huvijuht.

Eriti rõõmustas teda lapsevanemate abi, sest väljas olid nooremate klasside õpilased, kes üksi oleks ehk raske ettevõtmisega jänni jäänud.

Marge Johanson arvas, et soodsate ilmaolude korral võiks lumelinna rajada kooli juurde igal talvel.