Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEEKESKUSE ehitamine on olnud Viljandis kuum teema juba palju aastaid.
Kord pidi see kohe-kohe kerkima järve äärde endise Vikerkaare restorani asemele, kord turu kõrvale vanasse õunaaeda. Nagu me nüüd teame, valmis see hoopis Rakveres.
Korralik ujula ning spordi- ja puhkekeskus on kohalike inimeste elukvaliteedi parandamisel olulised. Seetõttu on viljandlaste seas viimasel ajal maad võtnud meelepaha mõistetav.
Veekeskus ei ole vaid veesportlaste hüve, vaid kasulik kõikidele inimestele: lastele ujuma õppimiseks ja niisama enda väljaelamiseks ning lapseootel emadele vesivõimlemiseks, samuti taastusravi tegemiseks ja eakate tervisespordiks. Pealegi on paljude spordialade treeningprogrammis ujumisel tähtis koht.
KORRALIK VEEKESKUS on üks tervisliku eluviisi eeldusi. Tänu ujulas ja puhkekeskuses veedetud vabale ajale väheneb nii täiskasvanute kui noorte riskikäitumine: alkoholism, vaegliikumine, liigne teleprogrammi jälgimine. Tervem elu on kvaliteetsem elu.
Pealegi pole veekeskust vaja ainuüksi viljandlastele. Korralik ujula teeks rõõmu kogu maakonna elanikele.
Praegu tuleb veerõõmude nautimiseks sõita Pärnusse, Tartusse, Otepääle või lausa teisele poole riigipiiri — on ju arusaadav, et kõik ei lepi nende kitsaste oludega, mida pakuvad Jakobsoni gümnaasiumi, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ning Karksi-Nuia gümnaasiumi bassein.
Nii mõnelgi inimesel on aga ujulat tarvis regulaarselt, mitu korda nädalas. Neil tuleb tõepoolest rahulduda oma kodukoha ülerahvastatud ujumisradadega.
IGA OMAVALITSUS, kes on huvitatud kogukonna kestmisest, peaks väärtustama tervislikku ja liikuvat eluviisi. Loomulikult ei saa väikesed vallad endale ujulat lubada ning nagu aastate jooksul on selgunud, pole ka Eesti suuruselt kuues linn Viljandi selles osas võimekam kui Karksi või Suure-Jaani vald. Samas on Viljandist väiksemas Rakveres valminud veekeskus ning see paneb mõtlema.
Kuidas sai Rakvere selle trikiga hakkama meist varem? Polnud midagi võimatut: leidusid ühine huvi ja eesmärk. Kohalike sotsiaaldemokraatide initsiatiivil ja koostöös sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtjaga loodi lahendus, mis paneb viljandlasi kadestama. Erakapital vääringus 200 miljonit krooni on aukartustäratav summa. Võrdluseks: käesoleva aasta Viljandi linnaeelarve on 377,5 miljonit krooni.
ON SELGE, ET praegusel ajal ei hakka linn ise veekeskust ehitama ja ega peagi seda tegema. Kuid miks tuleks ettevõtjal selline summa investeerida? Vastuseks on kindlus, et investeering ei roisku, vaid toodab kasumit; teadmine, et seda teenust on vaja. Näiteks Rakvere on andnud lubaduse, et tellib ujulateenust aastas kahe miljoni krooni eest, mis tundub olevat igati mõistlik hind.
Samasugust lahendust on püütud saavutada ka Viljandis, kuid tulemusteta. Miks, seda oskan hinnata vaid kõrvaltvaataja pilguga.
Kõige reaalsem tundus veekeskuse rajamine olevat 2005. aastal turu kõrvale, kuid ehituse ootamatult tõusnud hinnad lükkasid projekti realiseerumise tulevikku.
Seejärel algas kemplemine: eraettevõtjate suured ootused ja linnavalitsuse soov poolmuidu läbi ajada ei võimaldanud kompromissi saavutada. Ei oldud valmis seadma esikohale kogukonna huve ning kaotaja on kogu Viljandimaa rahvas.
Veekeskuse hind on kasvanud 50 miljonilt kroonilt 200 miljonini. Vähemalt nii on see Rakvere näitel. Praeguses majandusolukorras on küsitav, kas erasektor huvitub ikka Viljandis nii mahuka projekti elluviimisest.
Seega on alust kartusel, et Viljandi veekeskuseks jääb ka tulevikus järv. Mina julgen siiski optimistlikum olla, sest erasektoril huvi on ja nüüd sõltub palju sellest, kas linn suudab omalt poolt väärilise vastuse anda.
Tegelikult peaksid Viljandi veekeskuse rajamise initsiatiiviga liituma kõik Viljandimaa omavalitsused või vähemalt Viljandi lähiümbruse vallad. Esikohale on vaja seada inimeste huvid, mitte lasta konservatiivset ja kinnist joont ajades headel ideedel mädaks minna. Paistu valla eakad ja Saarepeedi lapsed ei tohiks kannatada Viljandi meeste kangekaelsuse tõttu.