Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2452513t1h34ca.jpg)
Viljandi kultuuriakadeemia korraldataval «Muusikatriaadil» pühenduti nagu ikka džäss- ja pärimusmuusikale: kolme päeva jooksul leidsid aset kontserdid ja töötoad ning üritus kulmineerus noorte muusikute võistlusega.
See levimuusika päevade nime all alustanud ettevõtmine on küll ajas muutunud, kuid säilitanud hariva iseloomu, pakkudes elamusi nii koolinoortele, muusikakooli õpilastele kui muusikakõrgkoolide tudengitele.
Kontserdid ja õpingud
«Muusikatriaadi» avapäeval andsid kultuuriakadeemia muusikaosakonna džäss- ja pärimusmuusika õppekava üliõpilased kontserte Viljandimaa koolides.
Kolga-Jaani, Kirivere, Paistu ja Holstre põhikooli, Tarvastu muusika- ja kunstikooli ning Võhma muusikakooli õpilased olid külalisesinejatest lummatud. Üks Holstre kooli neiu arvas, et niisuguseid ülesastumisi võiks koolis rohkemgi olla, sest paljud linna kontserdile sõita ei saa.
Koolikontsertide eesmärk ongi pakkuda lastele elava muusika kuulamise võimalust, kujundada nende esteetilist maitset ning tekitada neis huvi muusika kuulamise ja õppimise vastu.
«Muusikatriaadi» teine päev oli pühendatud muusikat õppivatele noortele. Viljandi muusikamaja kammersaalis rääkis pillimeister Rait Pihlap muusikainstrumendi sünnist kandle näitel. Kuulajad said näpunäiteid ja innustust päris oma pilli valmistamiseks.
P. Julma nime all tuntud Priit Juurman pööras tähelepanu loo salvestamise tähtsatele momentidele. Ta väärtustas noorte silmis helistuudiot, nimetades seda muusiku enesearendamisel oluliseks tööriistaks. Jututoas arutlesid teemal «Oma ja võõras eesti popmuusikas» Tõnis Kahu ning Berk Vaher.
Õhtu lõpetas Jari Perkiömäki Trio Soomest.
Jari Perkiömäki on Soome džässkollektiivides musitseerinud juba 25 aastat. Bändi kitarristi Sami Linnat peetakse Soome parimaks džässkitarristiks. Ansambli laulja Sirkka Kosonen võlub aga publikut erisuguste rahvalike laulustiilide valdamisega.
Omaloomingu osa kasvab
«Muusikatriaad» kulmineerus noorte muusikute võistlusega, mida oli võimalik jälgida ka ürituse kodulehel reaalajas.
Eelvoorus osalemiseks tuli neil esitada oma seade eesti pärimusmuusikast, et kanda edasi omakultuuri ideed, ning soololugu, et demonstreerida oma pilli käsitsemise oskust. Lisaks oli kõigil võimalus tutvustada omaloomingut ja seda kasutati varasemate aastatega võrreldes rohkem.
Päeva jooksul võis laval näha sooloesinejaid, ansambleid, koori ja ka orkestrit. Eelvoorus osalenud 28 väga heast muusikust pääses lõppvooru 15.
Ettevõtmisele lisasid värvi Tauno Uibo salvestatud portreevideod võistlejatest.
Žürii liikmed Tuulikki Bartosik, Lembit Saarsalu, Jari Perkiömäki, Veljo Tormis, Maian Kärmas ja Vello Kuura väitsid üksmeelselt, et võistlusel osalenud olid omanäolised ning nende isikupära väljendus nii loomingus kui pillimängus. Saalis valitses soe ja sõbralik õhkkond, mille tekitas muusikute siiras ning vahetu eneseväljendus.
Peapreemia, 1000 euro vääriliseks hindas žürii Jalmar Vabarna, kes võttis võistlusel osalemist väga tõsiselt. Parima omaloomingu autori preemia, 10 000 krooni väärtuses kinkekaardi kaupluselt Muusik sai Erko Niit.
Žürii andis välja ka eripreemiaid. Parimaks instrumentalistiks osutus Tanel Kadalipp, originaalseima seade autor oli Maarja Soomre ja hea omaloomingu eest tunnustati Triin Normanit, kelle loomingu kohta arvas Veljo Tormis, et tegemist on laulupeo looga. Noorima osaleja preemia sai Lauri Kadalipp ning publik valis oma lemmikuks Triin Normani.
Sel aastal pakkus «Muusikatriaad» publikule võimaluse parandada kodutute loomade elamistingimusi. Muusikaosakonna kitarriõppejõud ja «Muusikatriaadi» vaimne juht Ain Agan andis kogutud summa üle Viljandi kodutute loomade varjupaiga eestvedajale Triinu Priksile, kes naljatledes kutsus öömajale ka peavarjuta üliõpilasi, vihjates loomade ajutise kodu üha paranevale seisukorrale.
ARVAMUS
Jalmar Vabarna,
laureaat
Olin seadnud endale raske eesmärgi, keerulise soololoo, mille on kirjutanud akustilise kitarri mängija Tommy Emmanuel.
Selle õppimine oli vaevarikas, kuid andis mulle palju juurde. Lugu polnud seotud minu pärimusmuusika õpingutega, pigem on tegemist džässihõngulise palaga.
Pärimusmuusika seade oli mul algusest peale kavas kirjutada kitarristuudiole. Kitarristuudio kõlapilt oli väga eriline ning muutis isegi vana labajalahiti «Aamer August» huviäratavaks teoseks.
Omaloomingut esitasin huvi pärast, sest üksi musitseerides jääks see vastukajata. Võtsin kampa Kulno Malva, kes on hea muusik ning kellega oli pala tore ette kanda.