Edelaraudtee tahab riigilt pikka lepingut

Edelaraudtee. Foto: Elmo Riig

Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul suudaks firma teha infrastruktuuri parandamiseks vajalikud investeeringud, kui riik annaks talle pikemaks ajaks kindluse tuleviku suhtes.

Kalvi Pukka, majandus- ja kommunikatsioonimisteeriu-mi esindajad on väitnud, et Edelaraudtee infrastruktuur vajab lähiaastatel mitmesaja miljoni krooniseid investeeringuid või muidu tuleb see liikluseks sulgeda. Kas olete sellega nõus?

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Edelaraudtee infrastruktuur järjest paranenud. Välja on vahetatud kümneid tuhandeid kõlbmatuid liipreid, investeeritud side- ja turvasüsteemi ning korrastatud raudteejaamu ja ülesõite.

Järgmise paari aasta jooksul tuleb teha suuri investeeringuid rööbastesse, rööpakinnitustesse, reisiplatvormidesse ja raudtee ballasti korrastamisse. Seda on tarvis nii liiklemise ohutuseks kui sõidukiiruse tõstmiseks 100 või kohati isegi 120 kilomeetrini tunnis.

Suuremad kiirused on olulised rongiliikluse konkurentsivõime parandamiseks, lisaks tuleb teha ettevalmistusi uue reisiveeremi peatseks kasutuselevõtuks. Piltlikult öeldes saab tööde valmimise järel praegusest auklikust kruusateest kõvakattega tee.

Kas Edelaraudteel on võimalik selleks kõigeks raha leida?

Infrastruktuuri arendamiseks vajaliku raha leidmise võimalikkus ning kasutamise tingimused sõltuvad riigist kui veo tellijast. Riigi pikaajaline tellimus kahtlemata suurendaks meie võimalusi investeeringuraha leida. Praegu on riik tellinud reisijateveo Tallinna—Viljandi ning Tallinna—Pärnu suunal 2009. aasta lõpuni.

Ühe raudtee remondi rahastamise võimalusena on välja pakutud Edelaraudtee infrastruktuuri taasriigistamist, mis võimaldaks investeerimisel kasutada Euroopa Liidu abi. Kas Edelaraudteel on kavas hakata riigiga raudtee tagasimüümise üle läbi rääkima?

Siinkohal on siiski oluline Viljandi ja Pärnu suuna peamise veoliigi ehk reisijateveo pikemaajaline tulevik, mitte niivõrd raudtee omandi küsimus. Kui vedudes saab selgust, on meil head võimalused teha ise vajalikud investeeringud.

Kuivõrd jagate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kartust, et samamoodi kui regulaarsed kaubaveod, võib ka reisirongiliiklus mõne aasta pärast Viljandi ja Pärnu suunal seisma jääda?

Nagu praktika on näidanud, ei ole rongiliiklus asendatav muu transpordiga.

Rongi vahetamine bussi vastu pikendab sõiduaega, sest raudtee ja maantee ei kulge paralleelselt ning on peatuskohti, kuhu bussiga ligi ei pääse.

Samuti on vedu kallim nii sõitjale, kelle pilet maksab pikema tee tõttu rohkem, kui ka veo tellijale, sest läbitavaid liinikilomeetreid on rohkem. Sellistel tingimustel ei olda nõus ühistransporti kaua kasutama ning asutakse otsima alternatiive, mis võivad seisneda näiteks auto soetamises või elukohavahetuses.

2007. aastal hukkus maanteeliikluses 197 ja viga sai 3254 inimest. Need on traagilised ja emotsionaalselt rasked arvud ning selles kontekstis rahast kõnelda tundub kohatu, kuid teen seda siiski.

Eesti haigekassa andmetel oli ühe hukkunu keskmine kulu ühiskonnale sisemajanduse kogutoodangu järgi arvutatuna 1,8 miljonit krooni aastas. Maanteeliiklusega seotud keskkonna- ja tervisekahjustuste ning liiklusõnnetustega seotud kulud küündisid 2006. aastal keskkonnaekspertide hinnangul üle kuue miljardi krooni. Et mullu lisandus teedele rohkem kui 80 000 sõidukit, jätkub nende summade hüppeline kasv.

Rongide kasutajaskond suureneb. Kahtlemata mõjutab inimesi senisest enam rongide kasuks otsustama ka nende sõidukiiruse ning mugavuse kasv.

Eelmisel aastal hakkasid Viljandi suunal sõitma esimese klassi vagunid, samuti oleme saanud Viljandi rongide sõiduaegu kuni 30 minuti võrra lühendada. 2007. aastal tehti Viljandi ja Pärnu rongides üle miljoni sõidu.

Arvestades eeltoodut, ei oleks raudteeliikluse lõpetamine mõistlik samm.