Heiki Mätlik on muusik, kes ei vaja pikemat tutvustamist — vaikselt ja märkamatult on ta Eesti kitarriasja ajanud.
Kitarrimängukultuur on Eestis tõusuteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mätlik on andnud lugematul hulgal soolokontserte Eestis ja maailmas ning musitseerinud mitmesugustes koosseisudes.
Naistepäeva eelõhtul, reedel, 7. märtsil astub Grand Hotel Viljandis publiku ette Estonian VGV Trio koosseisus Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Heiki Mätlik (kitarr) kavaga «Mängi, mustlane, mängi».
Laupäeval, 8. märtsil annab Jaani kirikus naistepäevakontserdi Bachist Beatlesiteni Tallinna kitarrikvartett, kus koos Heiki Mätlikuga musitseerivad Julia Kahro, Kristo Käo ja Jorma Puusaag, tema kunagised õpilased Eesti muusikaakadeemiast.
Kuidas hindate eesti klassikalise kitarrimängu kultuuri ning kui oluline on tuleviku seisukohalt see, et klassikalist kitarri saab õppida Eesti muusikaakadeemias.
Kitarri kultiveerimine Eestis on alates eelmise sajandi 70. aastatest edenenud tõusujoones. Maailmas on tavaliselt olnud sajandite vahetusel mõõnaperioodid, aga Eestis ma seda ei täheldanud.
Alates 1990. aastast on muusikaakadeemias õpetatud klassikalist kitarrimängu ning sealt on võrsunud terve põlvkond uusi kitarrisoliste ja ansambliste. Mida laiem on püramiidi alus, seda kõrgemale, ma loodan, tõuseb tipp.
Minul on muusikaakadeemias üheksa eri rahvusest õpilast. Tunnid on kolmes, vahel koguni neljas keeles. Mul on olnud õpilasi isegi Hispaaniast!
Hiina tudengeid, keda praegu on neli, õpetan muidugi inglise keeles. Nootidesse ülestähenduste tegemiseks läheb vaja ka hieroglüüfe, neid märgivad sisse õnneks tudengid ise. Hiina keeles on mul kasulik tunda numbreid.
Olete tegutsenud kaua, andnud lugematul hulgal soolokontserte ja esinenud mitmesugustes koosseisudes. Mis teid selles paelub?
Arvan, et igal koosseisul on oma võlu, mis väljendub helides ja kooskõlades. Viimastel aastatel on mind huvitanud ebaharilikud kooslused, näiteks kitarr ja orel ning kitarr ja kontratenor. Kunagi oli ka trio viiul-vibrafon-kitarr uudse kooskõlaga ansambel.
Praegu on see juba traditsioonidega koosseis. Oleme salvestanud pool tosinat plaati ja tellinud heliloojatelt tosina jagu originaalteoseid, mida mängitakse ka mujal Euroopas.
Miks Estonian VGV Trio? Kas nii on rahvusvaheliselt lihtsam?
Eestist väljaspool, eriti Londoni või Pariisi taolistes suurlinnades esinedes on vaja end tutvustada selgelt ja meeldejäävalt. See nimetus toimib ning on ühtlasi huvitav ja täpne. VGV on violin- guitar-vibraphone. Muusika on ju kosmopoliitiline keel ega vaja tõlkimist. Viljandi kontsertide kavades leidub muusikat Hispaaniast, Argentinast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Ungarist ja Tšehhist.
Tallinna kitarrikvartetiga toome esimest korda kuulajateni Lennoni ja McCartney laulude seaded.
Kitarrimuusika on kuulajate hulgas populaarne. Miks?
Seda peaks küsima kuulajatelt. Arvan, et inimestele meeldib kuulata kitarrimuusikat või kitarril põhinevat kammermuusikat.
Paljud tunnevad huvi selle instrumendi mängimise vastu. Põhjus võib olla ka selles, et kitarrimuusika pole agressiivne.
Heiki Mätlik
Tuntud kitarrist astub Viljandis lavale mitmes koosseisus.
• Reedel, 7. märtsil kell 19 esineb Grand Hotel Viljandis Estonian VGV Trio.
• Laupäeval, 8. märtsil kell 18 annab Viljandi Jaani kirikus kontserdi Tallinna kitarrikvartett.
Allikas: korraldajad