LASTEAIA- JA sõimekohtade nappusest meeleheitele aetud lapsevanemad võivad oma kalendris selle aasta 24. jaanuari ümber kollase markeriga suure ringi tõmmata. Siis andis valitsus rohelise tule programmile «Igale lapsele lasteaiakoht!», mis tähendab, et linnadel ja valdadel on järgmise nelja aasta jooksul uute lasteaia- ja sõimekohtade loomiseks ning praeguste lasteaedade seisukorra parandamiseks kasutada 1,4 miljardit krooni riigieelarve raha.
Palun, siin on teie 1,4 miljardit krooni!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgu taas näiteks toodud Viljandis eelmisel aastal valminud 80-kohaline Mesimummu lasteaed, mille maksumus jäi 24 miljoni krooni kanti. Või siis võrdlusmoment: riigi antav summa on ligilähedaselt sama, mis Tallinn investeerib praeguse tempo jätkudes kõikidesse oma lasteaedadesse kümne aasta jooksul.
Lasteaia rajamise, lasteasutusele juurdeehitise tegemise või hoopis vana maja põhjaliku renoveerimise kaudu uute lasteaiakohtade juurde tekitamise rahastamise taotluse peavad tegema omavalitsused ise.
MIKS EI VÕIKS lasteaiad otse valitsuse või ministeeriumi poole pöörduda ja raha küsida? Sest riigil ei ole plaanis linnade või valdade eest otsustada, kuhu milline lasteaed konkreetselt tuleb. Riik tuleb küll appi, kuid korralduslik pool jääb ikkagi omavalitsusele.
Suurim summa, mida omavalitsus aastas investeeringu toetuseks taotleda võib, on 50 miljonit ja väikseim 500 000 krooni. Omapoolse panuse peavad andma ka omavalitsused. Kui varem olid seesugused investeeringud täies mahus valdade ja linnade õlgadel, siis nüüd on nende ülesanne finantseerida töid 50 protsendi ulatuses.
Oluline on märkida, et samadel alustel võib toetust taotleda eralasteaedade kaudu uute lasteaiakohtade loomiseks. Tean, et Tallinnas, aga ilmselt paljudes teisteski kohtades on need olnud omavalitsustele head koostööpartnerid, ning tasub loota, et seesugune suhe jätkub tulevikus.
KAS UUS KORD ei sea aga ebavõrdsesse olukorda neid linnu ja valdu, kes on riigi abi ootamata juba lasteaiakohtade nappusega toime tulnud ning näiteks laenu abil uusi maju ehitanud?
Vaidlesime programmi ette valmistades ka selle üle. Otsustasime, et järgmisel neljal aastal on osa 1,4 miljardist kroonist reserveeritud toetuseks, mis jaguneb linnade ja valdade kõigi lasteaiarühmade vahel. 2008. aastal on see summa 75 miljonit krooni.
TEGUSATES omavalitsustes peaks nüüdseks olema lahti läinud kibekiire sagimine, sest projektitaotlusi saab haridus- ja teadusministeeriumile esitada juba märtsi algusest. Midagi hullu ei juhtu mõistagi ka siis, kui kavand saab valmis alles aprilli algul, sest kavandite vastuvõtmine kestab kaks kuud.
Kõikidest tähtaegadest antakse lähiajal teada ka ajalehtede kuulutuste rubriigis. Ja nagu e-riigile kohane, on info kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi internetilehel.
Pärast valitsuse 24. jaanuari otsust peaks olema kindel, et kui omavalitsuses lasteaia- ja sõimekohti tähtsaks peetakse, on nende loomise võimalused tänu riigi appitulekule hulga paremad.