Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas see on eurolaulu võistlus või tsirkuseetendus? Selline küsimus tekkis mul läinud laupäeval tänavuse Eurovisiooni Eesti eelvooru lõpptulemust nähes.
On lausa masendav, kui suur hulk inimesi soovis, et meie maad esindaks Euroopas niisugune labane jant nagu Kreisiraadio «Leto svet!». Sellega näitame üksnes oma kultuuritust.
Kuhu on jäänud eestlaste ilumeel ja hea kunstiline maitse? Me ei kaotanud neid pika okupatsiooni ajal: meie lauljad ja kunstnikud rikastasid neil rasketel aegadel kõigest hoolimata meie rahva vaimset pagasit suurepäraste teostega.
Õnneks võimaldab Vikerraadio kuulata vanu häid laule pärastlõunastel soovikontsertidel. Praegugi, mil ma seda kirja kirjutan, kostab sealt RAM-i esituses «Tasa heliseb kelluke väljal». See on üks nendest lauludest, mille ilu jääb lausa hinge kinni.
Jääb üle vaid loota, et superstaari otsingul ja teistel lauluvõistlustel lastakse kandidaatidel ka praegusel ajal esitada neid lugusid, mille pärast kuulajad ei peaks häbi tundma.